Uuring: Eesti on kolme efektiivseima eurotoetuste kasutaja hulgas

 (9)
Uuring: Eesti on kolme efektiivseima eurotoetuste kasutaja hulgas
Foto: Ilmar Saabas

KPMG analüüs jõudis järeldusele, et lõppenud eelarveperioodil kasutasid Kesk- ja Ida-Euroopas kõige paremini Euroopa Liidu struktuurifondide raha Eesti, Leedu ja Sloveenia.

Toetuste kasutamise efektiivsust näitab eraldatud ja väljamakstud toetussummade vahe, mis oli 2015. aasta lõpu seisuga kõige parem Leedul (0 protsenti), Sloveenial (2 protsenti) ja Eestil (5) ning kõige kehvem alles 2013. aastal EL-iga liitunud Horvaatial (60), teatas KPMG Baltics OÜ

Eestis oli lepingutega kaetud ühtekokku 100 protsenti ja välja makstud 95 protsenti ELi poolt eraldatud toetuste mahust, näitab analüüs. Protsentuaalselt oli väljamakseid kõige rohkem Ungaris (111 protsenti summadest), Sloveenias (105) ja Leedus (99).

„Eelmise eelarveperioodi kokkuvõttes võib öelda, et Eesti suutis võtta eurotoetusest peaaegu maksimumi. Kuid raport märgib ka, et Eesti taristusse tehtud suured investeeringud on tekitanud arutelu, millist mõju avaldab nende haldamise ja hooldamise kulu riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetele,“ ütles KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers.

"Samuti on linnastumine Eestis endiselt probleemiks, kuigi maapiirkondade arengusse on suunatud suuri summasid. Rahastusel oli oluline osakaal kutsehariduse reorganiseerimisel ja moderniseerimisel, et tõsta selle konkurentsivõimet," lisas ta.

Eestis tehti eelarveperioodil 2007-2015 suuri investeeringuid taristusse, sealhulgas teedesse, vee- ja jäätmemajandusse, samuti koolidesse, haiglatesse, kogukondlikesse hoonetesse ja teadus-arendustegevuse infrastruktuuri. Lisaks paigutati raha kaasaegse tehnoloogia arendamise keskustesse ning kvalifitseeritud tööjõu suurendamisse.

Seotud lood:

Eurotoetused moodustasid ligi 17 protsenti Eesti SKPst

Eurotoetused moodustasid eelarveperioodil 16,6 protsenti Eesti SKPst, mis oli veidi enam Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest (14,8 protsenti). Kõige rohkem mõjutasid toetused SKPd Ungaris (22,9 protsenti) ning kõige vähem Horvaatias (3 protsenti).

„Uuel eelarveperioodil tuleb eurotoetusi rakendada nii, et neist tõuseks suurt tulu pikas perspektiivis. Sisuliselt on tegu tulevikuinvesteeringutega, mis peavad toetama riigi majandusarengut ning üldise heaolu tõusu,“ märkis Jegers.

Eelarveperioodiks 2014-2020 on Eestile eraldatud 3,33 miljardit eurot varasema 3,4 miljardi euro asemel. Eelmise aasta lõpuks oli Eesti rahandusministeeriumi andmetel uuel eelarveperioodil lepingutega kaetud ligi 23 protsenti kogumahust ning välja oli makstud 2 protsenti ehk 70 miljonit eurot.

Raport märgib, et pikas perspektiivis muutub Eesti netosaajast netomaksjaks ning seetõttu on vaja eurotoetustele läheneda strateegiliselt, et nende mõju oleks püsiv.

Uue eelarveperioodi keskne eesmärk on teadus- ja arendustegevuse arendamine ning koostöö edendamine ettevõtetega. Samuti investeeritakse ettevõtluse toetamisse ja märkimisväärsel hulgal toetatakse ka jätkusuutlike transpordilahenduste arendamist.

KPMG analüüs EU Funds in Central and Eastern Europe – Progress Report 2007-2015 vaatleb Euroopa Liidu 11 uusimat liikmesriiki, kes ühinesid aastatel 2004-2013: Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari. Uuring analüüsis Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ning Euroopa Sotsiaalfondi (ESF).

Kaheksa aasta vältel maksid Kesk- ja Ida- Euroopa riigid eelarveperioodiks eraldatud 175,89 miljardist eurost välja 187,10 miljardit eurot, mis on 106 protsenti eraldatud kogusummast.