Eesti elanikud eraldavad jõuluostudeks keskmiselt 30% ühe kuu leibkonna sissetulekust, mis on umbes 290 eurot. Võrdluses teiste Balti riikidega selgub, et Läti tarbijate näitaja on 18% ühe leibkonna sissetulekutest (umbes 190 eurot) ning Leedu tarbijatel 28% (umbes 210 eurot).

Jõuluostudeks kavatsetakse Ida-Euroopa riikides kulutada enam kui Lääne-Euroopa riikides. Kõige suuremad planeeritud kulutused on Poola, Tšehhi, Slovakkia, Eesti ja Rumeenia tarbijatel.

Vaatamata sellele, et ostlemine internetis kogub aina suuremat populaarsust, eelistavad Eesti elanikud traditsioonilisi müügikohti: ainult 9% jõuluostudest plaanitakse teha internetis. Ka Läti ja Leedu tarbijad eelistavad sarnaselt traditsioonilisi müügikohti: internetis plaanivad oma oste sooritada 12% Leedu ja 11% Läti tarbijatest .

Ka teistes Euroopa riikides teevad tarbijad jõuluoste suuremalt jaolt traditsioonilistes müügikohtades, kokku 65% ostudest.
Protsentuaalselt kõige vähem jõuluostudele kulutanud riikides oli suurim internetis sooritatud ostude osakaal. Aktiivseimad internetis ostlejad on Hollandis (29%), Saksamaal (19%) ja Soomes (17%).
Eesti elanikud eelistavad jõuluostudeks kõige enam raamatuid, mänguasju, maiustusi ja delikatesse, kosmeetikat ja alkoholi. Leedu elanikud kulutavad kõige enam raha mänguasjadele, aga Läti tarbijad maiustustele ja delikatessidele.

Euroopa riikides on jõulukulutused suuremalt jaolt samuti seotud kingituste, mitte teenuste ja puhkusereiside ostmisega. Euroopa tarbijad kavatsevad veidi enam kui ühe viiendiku eelarvest kulutada riietele, teine populaarseim segment on mänguasjad. Vähem kui 10% jõuluostude eelarvest kulutatakse kosmeetikale, maiustustele ja kondiitritoodetele ning elektriseadmetele.

43% küsitletud Eesti tarbijatest väitsid, et finantsabi jõuludeks neil vaja ei ole. Lätis ja Leedus jõudsid sellisele järelduseni vastavalt 44% ja 43% tarbijatest.
Enam kui pooled küsitletud leibkondadest arvasid, et saavutavad finantstasakaalu umbes kaks kuud pärast jõule.