Uuring: eestlased on oma töökohas kindlad
Uuring hõlmas 7320 vastajat 9 Euroopa Liiduga (EL) 1. mail 2004. a liitunud riigist: Eesti, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. Nende riikide elanikud loodavad paremaid töötamis- ja õppimistingimusi EL-is. Samas kardavad inimesed hinnatõusu, elustandardi langust ja korruptsiooni süvenemist.
Kui elukvaliteedi tõusu usub 9 riigis keskmiselt iga neljas vastanu, siis eestlaste puhul on see näitaja rohkem kui kaks korda kõrgem: 53% hinnangul on eestlaste elustandard pärast EL-iga liitumist paranenud. Elustandard on langenud 11% eestlaste sõnul ja ainult 4% arvab, et see halveneb tulevikus. Kõige pessimistlikumad on ungarlased – vaid 7% hinnangul on elu paranenud peale EL-iga liitumist.
Eestlased tunnevad end küsitletutest kõige kindlamalt tööturul – 56% hinnangul on neil oma kodumaal kindel töökoht, mida ei kardeta kaotada. Kõige madalam on sama näitaja Ungaris – 5%, riikide keskmine on 21%.
Lisaks turvatundele kodumaisel tööturul ja oma töökohal näeb 86% eestlasi häid töö- ja õppimisvõimalusi teistes EL-i riikides. 86% peab siinkohal silmas eeskätt vanu EL-i riike. 75% eestlasi usub, et teistes EL-i riikides on haridustase parem kui Eestis. Välismaal töötamisse ja õppimisse suhtuvad nii Eestis kui ülejäänud 8 riigis kõige optimistikumalt noored vanuses 18–29.
Poolte EL-iga liitunud riikide elanike arvates on korruptsioon nende riigis peale EL-iga liitumist suurenenud. Kõige kõrgem on see näitaja Küprosel, kus korruptsioon on suurenenud 72% elanike hinnangul. Eestlased on Euroopa optimistlikemad – korruptsiooni süvenemist tajub 37%. Korruptsiooni ei pea probleemiks 11% vastajajatest ja 20% arvab, et korruptsioon väheneb lähima viie aasta jooksul.
Eestlased on optimistlikud ka tervishoiusüsteemi suhtes – 21% arvates on see peale EL-iga liitumist paranenud ja suisa 54% usub, et see paraneb veelgi juba lähitulevikus.
Hinnad on peale EL-iga ühinemist tõusnud 88% eestlaste arvates. Hinnatõusu tunnetavad enim lätlased (97%) ja kõige vähem sloveenid (52%). 2004. aastal EL-iga liitunud riikide elanikud tunnevad, et nende kartused hinnatõusu suhtes on osutunud tõeks – 78% inimeste arvates on hinnad peale EL-iga liitumist reaalselt tõusnud.
Keskmiselt 18% küsitletud riikide elanikest tunneb, et peale EL-iga liitumist on nende rahvusliku identiteedi tajumine suurenenud. Eestlaste puhul on sama näitaja 24%. Kõige pessimistlikumad on Küprose elanikud, kellest ainult 8% usub oma traditsioonide säilimisse.
