Uuring: enam kui pooled eestimaalastest kardavad majanduskriisi ja immigrante

 (31)
Serbia-Ungari piir. Sisserändajad tulevad järjest üle piiri
Serbia-Ungari piir. Sisserändajad tulevad järjest üle piiriFoto: Ester Vaitmaa

Riiklik stabiilsus ja julgeolek on viimase viie aastaga kasvanud kõigis kolmes Balti riigis, selgub ERGO kindlustusseltsi ja uuringufirma SKDS poolt koostatud turvalisuse uuringust. Ent sama uuringu kohaselt kardab 54% eestimaalastest majanduskriisi ning 51% tunneb hirmu varjupaigataotlejate, pagulaste ning immigrantide sissevoolu pärast riiki.

„Ühtviisi paistab kõigis kolmes Balti riigis silma inimeste mure võimaliku majandus- ja poliitilise kriisi pärast, mis võib seada ohtu riigi suveräänsuse. Kui Eestis on säärane hirm 54% inimestest, siis Leedus 62% ja Lätis koguni 69% inimestest," ütles ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap.

Uuringutulemustest hakkas silma ka elanike kõrge hirmutunne varjupaigataotlejate, pagulaste ning immigrantide riiki sissevoolu ees - 51% eestimaalastest, 58% lätlastest ja 40% leedulastest on selle pärast tõsiselt mures. „Positiivne on seejuures vaid asjaolu, et võrreldes 2017. aastaga on hirm pagulaste ja immigrantide ees kõigis kolmes riigis siiski vähenenud. Toona tundis end ohustatuna 60% eestimaalastest, 64% lätlastest ja 50% leedulastest," lisas Konsap.

Sõjalise konflikti ees on kõige suurem hirm lätlastel, kellest koguni 56% pelgab relvakonflikti puhkemist riigis. Leedus on vastab näitaja 50% ja Eestis kõige madalam ehk 35%.

„Uuringutulemused näitavad, et inimeste turvatunne seoses riikliku julgeolekuga kasvab, ent arenguruumi on veel kõvasti. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on näitajad paranenud kõigis kolmes Balti riigis. Huvitav on aga seegi, et võrreldes teiste vanusegruppidega tunnevad riikliku julgeoleku pärast rohkem muret kodanikud vanuses 18-24 ja 64-75 eluaastat," kinnitas Konsap.

Uuring on läbi viidud koostöös Läti avaliku arvamuse uuringu keskuse SKDS-iga ning selles osales representatiivse valimina 1005 inimest Eestist, Lätist ja Leedust, kokku on andmestikus seega enam kui 3000 inimese vastused vanusevahemikus 18-74 aastat. Varasemalt on sama uuring läbi viidud 2014, 2015 ja 2017. aastal.