Uuring: enamik inimesi plaanib pensionimakseid jätkata
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul näitavad tulemused, et paljud inimesed mõistavad oma rolli pensioniks kogumisel. „Mida vähem panustab pensionisse riik, seda suuremaks muutub inimeste isiklik vastutus oma tuleviku kindlustamisel. Ainult ühele pensionisambale toetumine ei ole paraku jätkusuutlik, sest töötava elanikkonna hulk kahaneb ning pensionäride hulk kasvab. Hea on näha, et inimesed jätkuvalt mõistavad, kui oluline on ise koguda," kommenteeris Pikkani.
Uuringust nähtub, et mida lähemal ollakse pensionile, seda suurem on pensionimaksete jätkamise soov. Samas pole vahe erinevate vanuseklasside võrdluses liialt suur. 50-59 aastastest inimestest soovib pensionimaksetega jätkata 70% ning 35-49 aastastest plaanib seda teha 69%. Noorematest ehk 23-34 aastastest inimestest plaanib teise pensionisambasse kogumist jätkata natuke vähem ehk 66%.
Eesti emakeelega inimeste seas on kogujate hulk oluliselt suurem kui vene emakeelega inimeste seas. Uuringu järgi jätkab omapoolsete sissemaksetega 74% Eesti naistest ja 70% meestest. Samas vene emakeelega naistest jätkab kogumisega kõigest 58% ja meestest 62%.
Lisaks mõjutab sissemaksete jätkamise kavatsust inimeste sissetulek. Inimesed, kelle sissetulek on pereliikme kohta 601-900 eurot kuus, jätkavad kogumist suurema tõenäosusega kui need inimesed, kelle sissetulek pereliikme kohta on vähem kui 600 eurot kuus. Omapoolsete sissemaksetega plaanivad jätkata 73% keskmise sissetulekuga inimestest, 69% kõrgema sissetulekuga inimestest ning 60% madalama sissetulekuga inimestest.
Samuti mõjutab kogumise plaani ka see, kas inimene elab üksi, koos kaaslase või lastega. Omapoolseid makseid plaanivad mõnevõrra rohkem jätkata inimesed, kes elavad üksi või kaaslasega, kuid lasteta: 71% inimestest, kes elavad elukaaslase või abikaasaga, 69% inimestest, kes elavad üksi ning 67% inimestest, kes elavad koos kaaslase ja lastega.
