Kuigi regionaalprogrammidest saadud raha on olnud suhteliselt väike, on see ometi aidanud käivitada endistes põllumajanduspiirkondades turismimajanduse, ütles regionaalprogrammide tõhusust uurinud Garri Raagmaa ETAle. Riigi raha abil on saadud korda sildimajandus, on tööle pandud teatud institutsioonid, on koolitatud ettevõtjaid.

Regionaalarengu projektide tulemuslikkust uuris Tartu Ülikooli geograafia instituut. Uuringu tulemustega on tutvunud maavalitsuste arengujuhtide nõukogu.

Siseministeeriumi asekantsler Deiw Rahumägi ütles ETAle, et uuring tehti läbi töökohtade loomise ideoloogia - kuivõrd need programmid on aidanud kaasa uute töökohtade loomisele. Praeguste regionaalarengu projektide hulgas on nii neid, mille korralduslikud küljed ja vajadus on olnud küsitav, on olnud projekte, mis on väga head, nentis Rahumägi.

Rahumägi ei välista, et regionaalarengu programmides tekib järgmisel aastal

muudatusi, et tekib ka uusi programme. Näiteks väikelinnasid puudutav keskuste võrgu programm oleks vajalik tugevalt käivitada.

Maavalitsuste arengujuhid loodavad Rahumägi sõnul, et järgmise aasta summa regionaalarengu programmidele oleks vähemalt sama suur kui sel aastal - vähemalt sada miljonit krooni.

Raagmaa sõnul on regionaalarengu projektid olulised arengus tekkivate ebakõlade lihvimiseks. Projektijuhtide mureks on Raagmaa sõnul kindlustunde puudumine, teadmatus, millistele projektidele kui mitmeks aastaks raha on.

Rahumägi väitel olid maavalitsuste arengujuhid täna seisukohal, et regionaalprogrammid võiks olla määratletud rahaliselt juba parlamendi poolt, et oleks teada, milline programm kui paju raha saab.