Uuring: iga kolmas Eesti elanik sooviks teenida lisasissetulekut

 (18)
Uuring: iga kolmas Eesti elanik sooviks teenida lisasissetulekut
Foto: Anni Õnneleid

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et 33 protsenti elanikest ei ole viimase aasta jooksul lisaraha teenimiseks midagi teinud, kuid sooviksid tulevikus seda teha.

Sama palju elanikest on lisaks põhisissetulekule täiendavat tulu teeninud ning neljandik elanikest ei tee midagi lisaraha teenimiseks ega tunne selle vastu huvi.

Enim on lisaraha teenimisest huvitatud noored vanuses 18-24 ning elanikud, kelle netosissetulek on kuni 550 eurot või vahemikus 1250-1500 eurot. Valdkondade lõikes soovivad enim lisaraha teenida oskustöölised ning kontoritöötajad ja ametnikud. Samuti inimesed, kes ei ole enda praeguse töö ja sissetulekuga rahul.

„Võrreldes värskeid tulemusi varasematega selgus, et inimeste huvi lisasissetuleku teenimiseks on aastatega järjest vähenenud. Uuringust selgus, et enam kui pooled elanikest on oma põhitöö eest saadava sissetulekuga rahul ning see võib olla ka põhjus, miks on vähenenud huvi lisaraha teenimise vastu," selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Populaarsemad lisaraha teenimise viisid on vabakutselisena erinevate teenuste osutamine, näiteks veebilehtede kujundamine, tekstide tõlkimine, muusika esitamine, pildistamine ning majapidamistööde tegemine, nagu koristamine, remonditööd ja laste hoidmine.

31 protsenti elanikest teenis viimase kuu jooksul lisaraha kuni 100 eurot, 36 protsenti elanikest teenis 100 kuni 400 eurot ning iga kümnes elanik teenis rohkem kui 800 eurot. 37 protsenti elanikest oleksid valmis pühendama oma aega ja energiat selleks, et teenida lisaraha, kui selle eest saadav tasu on kuus 500 eurot või rohkem. Uuringust selgus, et kõige rohkem tahetakse oma huve ja oskusi arvesse võttes lisaraha teenida erinevate teenuste osutamisega ja vabakutselise tööga. Lisaks soovitakse osutada majapidamisega seotud teenuseid, pakkuda konsultatsioone või müüa enda valmistatud käsitööd või toidukaupu.

„Kui tekib soov või vajadus teenida lisasissetulekut, siis tuleks mõelda, missuguseid olemasolevaid oskusi ja teadmisi saaks lisaraha teenimiseks kasutada. Samuti tasuks hinnata, kas omatakse vara, mida igapäevaselt ei kasutata ning mida saaks lisaraha teenimise eesmärgil müüa või välja rentida," soovitas Kati Voomets.

Suurim motivaator lisasissetuleku nimel tegutsemiseks on suurem sissetulek. Samuti peetakse oluliseks võimalust valida töötamiseks sobivat aega ja kohta. Eneseteostus on lisasissetuleku teenimiseks kõige motiveerivam neile, kelle netosissetulek on 1500 eurot ja rohkem.

„Peamine takistus, mis segab inimestel lisasissetuleku teenimist, on ajapuudus. Võrreldes varasemate uuringutega on kasvanud ka inimeste hirm ebaõnnestuda ning suurenenud ebakindlus enda oskustes. Ligi neljandikku pidurdab lisaraha teenimast ebasoodsad seadused ja maksusüsteem," selgitas Kati Voomets.

Oma äri loomise peale on mõelnud, kuid pole seni seda teinud, 38 protsenti elanikest. Umbes sama palju inimesi ei tunne huvi ettevõtlusega alustamise vastu. Nendel, kes on oma ettevõtte loonud, on suurimateks väljakutseteks ettevõtte algusperioodil olnud toodete ja teenuste müümine (45 protsenti), õigusaktide mõistmine ja eeskirjad (34) ning algkapitali saamine (29).

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat juunis. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18-74 eluaastat.