UURING | Iga teine töötav eestlane kaaluks majandusraskuste ajal ümbrikupalga eest töötamist

 (15)
Raha
RahaFoto: Anni Õnneleid

Leedu Vaba Turu Instituut (LFMI) koostöös Estonian Business School'iga viis läbi võrdleva uuringu varimajandusest Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Rootsis. Raportist selgus, et Eestis kaaluks osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist koguni 54% vastanutest.

Uuringu põhjal on varimajanduses osalemine suurim Lätis ja Leedus, kus vastavalt 39% ja 35% küsitletutest tunnistas, et on eelneva aasta jooksul soetanud tooteid või teenuseid, millelt makse ei makstu, teatas EBS pressiteate vahendusel. Eestis oli küsitluste põhjal mustal turul oste teinute osakaal 28%, mida on siiski oluliselt rohkem kui Rootsis, kus see osakaal oli madalaim (14%).

Mustalt töötamine on kõige levinum Lätis ja Poolas, kus vastavalt 32% ja 31% küsitletutest oli sõpru või perekonnaliikmeid, kes eelneva aasta jooksul olid ümbrikupalga eest töötanud. Eestis teadsid sugulaste või sõprade mustalt töötamisest 25% vastanutest ja kõige vähem Rootsis, 7% küsitletutest.

Kõrged maksud on peamiseks põhjuseks varimajanduses osalemiseks ja seda kõikides uuringus osalenud riikides. Suur erinevus musta ja legaalse turu kaupade hinnas pidas peamiseks põhjuseks 89% vastanutest Leedus, 83% juhul Eestis, 75% juhul Lätis 71% juhul Tšehhis, 70% juhul Poolas ja 66% juhul Rootsis.

Ajendiks kõrged maksud

Mustalt turult ostetavaid kaupasid iseloomustab nende suhteliselt suur osakaal inimeste eelarves (näiteks toit ja riided) või kõrge maksude osakaal lõpphinnas (näiteks tubakas, alkohol ja kütus).

Seotud lood:

LMFI ekspertide hinnangul on varimajanduse leviku võtmeteguriks inimeste elatustase ja kaupade ning teenuste taskukohasus, mis omakorda on seotud riikide tootlikkuse ja majandusliku olukorraga. Kui riigis sissetulekud kasvavad, muutuvad legaalsed kaubad taskukohasemaks ja eelistatumaks mustale turule.

Uuringu juhi Vytautas Žukauskase sõnul on oluline meeles pidada, et paljud inimesed on valmis varimajanduses osalema, kui nende sissetulek langeb või kui nad oma töökoha kaotavad. Osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluksid Eestis 54% vastanutest, Lätis ja Leedus veidi vähem, vastavalt 51% ja 53% vastanutest.

Majandusraskuste korral kaaluksid mustalt turult kaupade ostmist Eestis 35% vastanutest. Žukauskas rõhutas, et valitsus ei tohiks maksupoliitika kujundamisel eeldada ainult majanduskasvu, vaid peaks arvestama ka sellega, kuidas inimeste käitumine ja eelistused muutuvad kui majanduskeskkond peaks halvenema.

LMFI ekspertide hinnangul tekivad tugevad majanduslikud stiimulid, kui ümbrikupalga ja ametliku palga vahe on suur või kui musta turu kaupade või teenuste hind on legaalsest turust odavam.

Karistusmeetmete karmistamine ei aita

Kui majanduslik olukord on kehv, püsivad need stiimulid hoolimata karmidest karistustest või suurest tõenäosusest vahele jääda. Seetõttu on LMFI hinnangul varimajandusega võitlemisel tähtis mõelda sellele, kuidas maksupoliitika kaudu või bürokraatiat vähendades tuua varimajanduses tegutsevad inimesed legaalsesse sektorisse ja mitte karistusmeetmete karmistamine.

Uuringu raport põhineb esinduslikul valimi küsitlusel, mille viis läbi Sprinter Research 2018. aasta märtsist aprillini Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Rootsis. Küsitluse eesmärk oli uurida varimajanduse ja illegaalse tegevuse levikut ja hoiakuid selle suhtes. Kokku küsitleti 6055 inimest vanuses 18-75.

Uuringu koostamises osalesid Prof. Dr Friedrich Schneideriga Johannes Kepleri ülikoolist Linzis, Dr Arnis Sauka (Läti), Caspian Rehbinder (Rootsi), Estonian Business School (Eesti), Civil Development Forum (Poola) ja Centre for Economic and Market Analysis (Tšehhi).

Uuringut rahastati PMI Impact (Philip Morris International) grandiga. Kõik uuringus kajastatud seisukohad on LFMI omad, ega pruugi langeda kokku PMI omadega. Uuringu teostamisel oli LMFI täiesti sõltumatu PMI’st ja LMFI vastutab täielikult kogu raportis avaldatud informatsiooni ja seisukohtade eest.