Uuringust selgus, et kolmest riigist on kõige innovaatilisem Eesti - uusi tehnoloogiaid plaanib kasutusele võtta 60% vastanuist. Lätis ja Leedus on need numbrid vastavalt 19% ja 23%. Neid, kes pole uute lahenduste ja seadmete kasutusele võtmist veel otsustanud, on Eestis kõigest 3%, kuid Leedus 12% ja Lätis lausa 19%.

Üle poole (55%) kõigist vastanuist pidas oma valdkonnas kõige olulisemaks teemaks turvalisust. Sellele järgnes IT-halduse automatiseerimine 42 protsendiga.

Atea Eesti juhi Ruslan Štšerbjuki sõnul näitab see ühelt poolt, et turvalisusele on varasematel aastatel vähe tähelepanu pööratud ning nüüd tuleb kiiresti reageerida reaalsetele ohtudele. „Selgelt on näha, et turvalisusesse suhtumine on kardinaalselt muutunud - noored töötajad ei oska näha väga tõsiseid ohte, mis kaasnevad näiteks mobiilsete seadmete kasutamisega info edastamisega turvamata kanalites. Kui üldiselt on levinud arvamus, et Eesti on kolmest Balti riigist kõige innovaatilisem ja IT-teadlikum, siis turvalisusesse suhtumises erinevusi pole."

Uuringutulemuste järgi kasvavad IT eelarved kogu Baltikumis. Kolm kõige enam kasvavat valdkonda on tark- ja riistvara ning personalikulud.

„Baltikumis kasvavad järgmisel aastal kulutused IT-personalile keskmiselt 44%. Siit tuleb selgelt välja, et kuigi tehnoloogia eesmärk on tööd lihtsustada ning automatiseerida, tekitab see paradoksaalselt tööjõupuuduse nendes osakondades, mis tehnoloogilisi lahendusi haldavad ja tööd hoiavad," ütles Štšerbjuk. Uuringus osalesid IT-juhid ja spetsialistid kolmes Balti riigis - 39% Eestist, 25% Lätist ja 36% Leedust. Vastajatest 24% töötavad riigisektoris.