Uuring: kiiret interneti pole Eestis ligi 650 000 inimesel

 (27)
Uuring: kiiret interneti pole Eestis ligi 650 000 inimesel
InfokaabelFoto: Ilmar Saabas

Täna tutvustatud Praxise Eesti internetiseisukorra uuringust selgub, et kiiremat kui 40 megabitti sekundis interneti naudivad vaid 590 tuhat Eestimaal elavat inimest. Ülejäänud elanike internet jääb sellele tugevalt alla.

Uuringust selgub, et Eestis on ligi 39 000 kortermaja ning ligi 600 000 korterit. Kiire internetiga (üle 40 Mbit/s) on kortermajadest ühendatud ligi 25 400 (65%). Hinnanguliselt on seega juurdepääs kiirele internetile oma korteris 590 000 elanikul ehk 44% Eesti elanikkonnast.

Eestis paiknevatest hoonetest 43,7% (ligi 300 000) on uurdepääsuühendusega, mille kiirus jääb alla 40 MBit/s (vaata joonis 4). 8% hoonetest (ligi 53 000) on juurdepääsuühendusega, mis lubab suuremat kiirust kui 40 MBit/s. Kõige paremini on ühendatud Harju maakond, järgnevad Tartu, Lääne, Rapla ja
Ida-Viru maakonnad. Ülejäänud maakonnad jäävad alla Eesti keskmisele ühendatusele. Nende majade hulgas on nii eramajad, kortermajad, suvilad kui ka äri- või avaliku sektori majad. Detailne eristus siinkohal majatüüpide vahel ei ole võimalik tulenevalt erinevate andmestike kokkusobimatusest. Siiski on mõnel määral võimalik püsivõrgu juurdepääsuühenduste ulatust tuletada statistiliselt ning teisestest andmetest ja uuringutest.

Eesti uue põlvkonna lairiba arendusvisioonis on sõnastatud eesmärk, et aastaks 2015 saavad kõik kodud, asutused ja ettevõtted ühendatud lairibaühendusega. Selle eesmärgi saavutamiseks ehitatakse Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) koordineerimisel välja fiiberoptilised magistraalühendused selliselt, et 98% kodudest, ettevõtetest ja asutustest (edaspidi majadest) oleksid võrgust maksimaalselt 1,5 km kaugusel. Nendes piirkondades, kus on juurdepääsuühendus magistraalvõrkudele, saavad sideettevõtted pakkuda teenuseid koheselt. Piirkondades, kus juurdepääsuühendused puuduvad, arendavad sideettevõtjad need välja juhul, kui see on majanduslikult tasuv.

Interneti ühenduse kiiruse üheks oluliseks mõjutajaks on signaali edastamiseks kasutatav infrastruktuur. Infrastruktuuri jaguneb kõige üldisemalt teenuse lõppkasutaja tarbimisvõimaluste järgi kaheks - traadiga ehk püsiühendus ja juhtmevaba lairibaühendus. Esimesel juhul on tegemist fikseeritud kasutuskohaga võrguga ja teisel õhu kaudu toimiva, sh ka mobiilse interneti võrguga.

Lairibaühenduste arendamisel on eesmärgiks see, et võimalikult paljud majad oleksid ühendatud püsiühendusega. Mobiilne internet on enam mõeldud nn. personaalseks internetiks, mida kasutatakse kõikvõimalikest kaasaskantavatest seadmetest nagu nutitelefonid, tahvelarvutid jms. Mobiilse interneti puhul on võimalikud mitmed piirangud, mis üheltpoolt tulenevad andmeside teenuse pakkujate konkurentsist, teisalt aga asjaolust, et tarbitavad andmemahud mitmekordistuvad igal aasta. Püsiühendusega internet on üldjuhul kvaliteetsem ja piiranguid on sellist tüüpi võrkudes vähem.

Loe tervet uuringut „EstWin 2 ettevalmistamine: turg ja turutõrked“ SIIT!