Uuring: kümnendik Eestis pakutavast tarkvarast on illegaalne
Testostjad külastasid 116 arvuteid müüvat kauplust eesmärgiga analüüsida sealsete müüjate suhtumist illegaalsesse tarkvarasse. Võrreldes 2008. aastal läbi viidud analoogse uuringuga on tulemused Eestis paranenud. Litsentseerimata kontoritarkvara pakkujate hulk on võrreldes 2008. aastaga vähenenud nelja protsendipunkti võrra (kümne protsendini) ning viis protsentipunkti on vähenenud nende hulk, kes pakkusid spetsialisti abi illegaalse tarkvara installeerimiseks (üheksa protsendini).
„Kuigi võrreldes mõne aasta taguse perioodiga on Eesti arvutipoodides pakutava piraattarkvara hulk vähenenud, on musta turu osakaal siiski väga suur. Viimase aja trendid näitavad, et piraattarkvara valmistajad ja levitajad üritavad jäljendada tooteid väga originaalilähedaselt, mille tulemusena on piraatkoopiate hinnad tõusnud ning petetud on paljusid heausklikke tarbijaid,“ rääkis BSA´d (Business Software Alliance) esindav vandeadvokaat Kaido Uduste.
Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan ütles, et piraattarkvara vähenemise trend on märk ühiskonna teadlikkuse kasvust. „Kui soovime olla maailma mastaabis eesrindlik IT-riik, on selle lahutamatuks osaks eeskuju näitamine võitluses piraatluse vastu,“ ütles Reiljan. Ta lisas, et arvestades seda, kui edukalt tegeletakse Eestis tarkvaraarendusega, on piraatluse vähenemine selle tööstusharu suhtes väga oluline.
Analoogne uuring viidi läbi ka Leedus, kus võrreldes Eestiga oli suhtumine illegaalsesse tarkvarasse ükskõiksem. Eestis suhtus 70 protsenti müüjatest illegaalsesse tarkvarasse negatiivselt, samas kui Leedus oli see vaid 32 protsenti. Ühtlasi väljendati Leedus 28 protsendil juhtudest positiivset ja osavõtlikku suhtumist illegaalsesse tarkvarasse ning pakuti sellise tarkvara installeerimise võimalust kas tasuta või mingi tasu eest. Kui Eestis tõi legaalse tarkvara kasuks argumente 44 protsenti müüjatest, siis Leedus oli seegi number väiksem (23 protsenti). Kõige olulisemaks peetakse legaalse tarkvara puhul turvalisust ning kasutuskindlust.
Uuringu viis läbi Dive Eesti OÜ Mystery Shopping metoodikaga. Poodlejad käitusid kui tavalised kliendid, kes soovisid osta tarkvaraga arvutit isiklikeks vajadusteks. Testostu tehes ei olnud poodlejad valmis maksma tarkvara eest kõrget hinda, soovides võimalikult soodsat pakkumist.
