Uuring: lähikümnendid muudavad järsult energiasüsteeme ning meie harjumusi autode tankimisel, majade kütmisel ja tehaste käigus hoidmisel

 (83)
Vesinikuenergiaga laev Energy Observer. Uue enegialahenduse näide.
Vesinikuenergiaga laev Energy Observer. Uue enegialahenduse näide. Foto: Scanpix/ EVA PLEVIER, REUTERS

Fossiilsete kütuste asemel hakkavad domineerima päikese- ning tuuleenergia. Maailma energiasüsteemid muutuvad järsult. See omakorda muudab tundmatuseni meie seniseid harjumusi autode tankimisel, majade kütmisel ning tööstustele vajaliku energia andmisel.

Just sellisele järeldusele jõudis konsultatsioonifirma McKinsey 146 riiki, 55 energiatüüpi ning 30 sektorit hõlmavas ülevaates Globaalsed Energiaperspektiivid 2019.

Paljud neist muutustest on tingitud sellest, et ebaefektiivsed tehnoloogiad asendatakse efektiivsemate alternatiividega.

Pärast enam kui sajandi kestnud pidevat kasvu oodatakse, et umbes 2030. aastal saavutab üleilmne energianõudlus taseme, kust enam edasi ei liiguta. Seda vaatamata rahvastiku jätkuvale suurenemisele ning heaolu ja rikkuse kasvule.

Kuidas on see võimalik?

Osaliselt on see tingitud üleminekust madalama energiatarbimisega teenidussektorile ning isegi rasketööstus muutub efektiivsemaks. Nii peaks Hiina terasetööstuse üldine energiatarbimine pärast 2035. aastat poole võrra vähenema. Seda tänu efektiivsematele kõrgahjudele. Samuti suureneb taastuvenergia kasutamine. Praegu moodustavad tuule ning päikeseenergia kogutoodangust vaid pisitillukese osa, kuid järgnevatel aastatel peaks nad andma kogutoodangust üle poole. Buum peaks saabuma, kui uute päikese- või tuuleparkide ehitamine muutub juba olemasolevate elektrijaamadega võrdluses konkurentsivõimeliseks.

Seotud lood:

Tuule- ja päikeseenergia peaksid 2015. aastaga võrreldes 2050. aastaks suurenema vastavalt 13 ja 60 faktori võrra. Aastaks 2015 peaksid taastuvad energiad tootmisest andma üle poole.

Fossiilsete kütuste osatähtsus väheneb

Väheneb fossiilsete kütuste osatähtsus. Nõudluse kasv nafta ning söe järele peaks aeglustuma ning naftatarbimise kõrgaeg peaks saabuma millalgi 2030-ndate alguses.

Gaasi tarbimine peaks prognooside kohaselt tänu Hiinale kasvama kuni 2035-nda aastani, kuid siis jääma saavutatud tasemel püsima, seda suuresti tänu taastuvenergiate üha suuremale konkurentsile.

Suur küsimus on, mis saab süsinikuemissioonidest? McKinsey ootab globaalsete süsinikuemissioonide kõrgtaset koos järgneva langusega 2020-ndate keskpaigaks ning aastaks 2050 peaks nõudlus langema umbes 20%.

Ka järsem langus on McKinsey raporti koostajate kinnitusel võimalik. Selleks on konsultatsioonifirma välja toonud kaheksa potentsiaalset muutust:

Loe veel

  1. Kiirem üleminek elektriautodele. Kui Hiina, Euroopa ja Põhja-Ameerika läheksid aastaks 2050 täielikult üle elektrisõidukitele ning ülejäänud maailmas oleks üleminek 50%, väheneks tänase suurima naftanõudlusega sektori- maanteetranspordi vajadus nafta järele.
  2. Paranenud efektiivsuslahendused suurendavad vähese CO2 heitmetega kütuste kasutamist merenduses ning lennunduses.
  3. Kiirenev eluasemete elektriküttele üleminek. Kui 50% Euroopa ning Põhja-Ameerika eluasemetest oleksid köetud elektriga, väheneks üleilmne gaasinõudluse kasv.
  4. Kiirem üleminek elektri kasutamisele toiduvalmistamises Aafrikas ja Aasias. See suurendaks energianõudlust.
  5. Plastiku kasutamise vähendamine ning taastöötlus. Vähendaks naftanõudlust.
  6. Raua- ja terasetoodete tootmise efektiivsuse suurendamine, taaskäitlemine.
  7. Kiirem Euroopa Liidu elektrifitseerimine
  8. Taastuvenergiate kulude vähendamine


McKinsey raporti peamised mõtted
1. Üleilmne energianõudlus pärast 2035. aastat enam ei kasva, kuigi elanikkond suureneb ning majandus kasvab.
2. Elektritarbimine kahekordistub aastaks 2050, taastuvenergia peaks aastaks 2035 moodustama elektritootmisest üle 50%.
3. Ainsa fossiilse kütusena kasvab gaasi osa üleilmses energianõudluses kuni aastani 2035 ning siis jääb paigale.
4. Naftanõudluse kasv aeglustub märkimisväärselt, nõudluse tipp peaks olema 2030-ndate alguses.
5. Süsinikuemissioonid peaks väheneva söetarbimise tõttu langema.