Uuring: Läti ja Leedu on välistalentide jaoks atraktiivsemad kui Eesti
„Mis puudutab meie lõunanaabrite paremat positsiooni, siis Läti puhul on üks märksõna kindlasti elamislubade uute vormide loomine 2010. aastast, täpsemalt erinevad investoritele mõeldud elamisload,“ kommenteeris majandusministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Piret Potisepp.
„Leedu puhul on tehtud olulisi samme, et lihtsustada töötamiseks mõeldud elamislubade väljaandmist. Nii Läti kui Leedu on viimastel aastatel silma paistnud erinevate välisinvestorite meelitamiseks suunatud meetmetega ja võib arvata, et seda taolised indeksid ka arvestavad,“ lisas ta.
„Eesti koht selles pingereas ei ole muidugi selline, nagu me sooviks, siiski pole see ka üllatav,“ nentis nõunik ja lisas, et samas on hea meel, et erinevad osapooled on aru saanud, et talendipoliitikale tuleb läheneda süsteemselt ja MKMi eestvedamisel on koostamisel talendipoliitika tegevuskava, mis peaks parandama Eesti kui sihtriigi mainet ja tooma siia meile vajalike oskuste ja teadmistega töökäsi kaugemalt.
Talendipoliitika tegevuskava kinnitatakse eeldatavasti järgmise aasta esimeses kvartalis. Tegevuskavas on kajastatud mitmeid tegevusi, miks kõik teenivad ühist eesmärki, et Eestis tegutsevatel ettevõtjatel tekiks üks võimalus kvalifitseeritud tööjõu probleemi lahendada.
„Näiteks tuleb tegeleda sellega, et Eestisse tööle tuleval inimesel ja ka tema pereliikmetel oleks siin võimalikult lihtne kohaneda. Samuti sellega, et Eesti ülikoolides õppinud välistudengid jääksid siia ka pärast õpinguid ja asuksid siin tööle. Aga ka sellega, et Eesti ettevõtjad oleksid paremini valmis tööjõudu kaugemalt värbama,“ rääkis nõunik.
IMD talendiraport hindab riigi võimet arendada, ligi meelitada ja hoida talente oma riigis tegutsevate ettevõtete jaoks.
