“Võrdluses Läti ja Leeduga paikneme lisasissetulekute teenimise poolest täpselt nende vahel. Kui Leedus teenis lisatulu üle poole elanikest, siis Lätis teenis lisaraha veidi üle kolmandiku inimestest,“ kommenteeris uuringu tulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets. „Kõigis kolmes riigis sooviks iga kolmas elanik tulevikus lisaraha teenida. „Lisasissetuleku teenimise huvi osas on eestlased kõige passiivsemad, iga kuues eestlane ei ole huvitatud lisatulu teenimisest“, lisas Voomets.

Populaarsemad lisaraha teenimise viisid olid Eestis, Lätis ja Leedus vabakutselisena erinevate teenuste osutamine nagu näiteks veebilehtede kujundamine, tekstide tõlkimine, muusika esitamine, pildistamine ning majapidamistööde tegemine nagu koristamine, remonditööd ja laste hoidmine. Leedus oli üheks täiendavaks tegevuseks lisaraha teenimisel ka enda valmistatud või korjatud toidukaupade müük.

Kõige levinumad põhjused lisaraha teenimiseks olid Voomets sõnul kõigis kolmes riigis sarnased: vajadus suurema sissetuleku järele, soov muuta tööaega ja -kohta paindlikumaks ning ennast teostada. „Kui Eestis toodi lisatulu teenimise peamiseks takistuseks ajapuudust, siis Lätis ja Leedus oli esikohal hoopis ebaselge seadusloome, maksud ja bürokraatia,“ lisas Voomets.

Eestis ja Lätis pühendati lisatulu teenimisele valdavalt kuni viis tundi nädalas, Leedus aga viis kuni kümme tundi nädalas. Eestlaste teenitud igakuine lisatulu oli enamasti vahemikus 50-200 eurot, lätlastel ja leedulastel oli see summa üldjuhul väiksem, jäädes vahemikku 50-100 eurot kuus.

Eesti piirkondade võrdluses eelistatakse Põhja-Eestis lisateenimise võimalusena kõige rohkem erinevate teenuste osutamist. Lääne-Eestis eelistatakse muudele võimalustele majapidamistöid ja käsitöö müüki. Kesk-, Kirde- ja Lõuna-Eestis on populaarseimaks lisaraha teenimise viisiks majapidamistööde tegemine.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi uuringukeskus SKDS selle aasta aprillis. Kokku küsitleti 1010 elanikku vanuses 18-74 aastat.