Uuring: maksejõuetusmenetlused on pikad ja tihti raugevad
"Pankrotimenetlused algavad tihtipeale alles siis, kui äriühingul pole enam vara, mille arvelt kohustusi katta saaks," nentis justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringut kommenteerinud AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors juhtivkonsultant Aaro Hazak.
Üle poolte pankrotimenetlustest lõppevad raugemisega
Uuring näitab, et juriidilise isiku suhtes esitatud pankrotiavalduste läbivaatamise menetlustest on 58% lõppenud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, 35% juhtudel on jõutud jaotisettepanekuni ja 6% juhtudest on pankrot raugenud peale pankroti väljakuulutamist.
Aktsiaseltside puhul lõpeb esmase raugemisega suhteliselt vähem pankrotijuhtumitest kui teiste juriidiliste isikute puhul. Seda asjaolu selgitab arvatavalt aktsiaseltside suurem nõutava aktsiakapitali ja kohustusliku reservkapitali tase.
Füüsiliste isikute pankrottidest lõppes aastatel 2004-2012 31% raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning 60% juhtudel jõuti jaotisettepanekuni.
Pankrotti välja kuulutamata raugemisega lõppevad menetlused kestavad juriidilistel ja füüsilistel isikutel keskmiselt vastavalt 94 ja 85 päeva. Jaotisettepanekuni jõuti juriidiliste isikute puhul keskmiselt 462 ning füüsiliste isikute puhul 455 päevaga. Kompromissiga lõppevate menetluste kestvus on juriidilistel isikutel keskmiselt 340 päeva ja füüsilistel isikutel 352 päeva.
Pankrotimenetluse tulemusel rahuldatavate nõuete osatähtsus on üldjuhul väga madal. 31% juriidiliste isikute pankrotijuhtudel jäävad tunnustatud nõuded 95 või enama protsendi ulatuses rahuldamata ning 12% juhtudel rahuldatakse tunnustatud nõuetest 5 - 10%. Vaid 9% juhtudest on rahuldatud üle 50% nõudest.
Rahalises mahus hinnatuna on rahuldatud nõuete maht jäänud 31% juhtudel alla 10 000 euro ning 6% juhtudel on rahuldatud nõude suurus üle 1 miljoni euro. 41% jaotisettepanekuga füüsiliste isikute pankrotimenetlustest on rahuldatud vaid alla 10 000 euro suuruseid nõudeid. Nii juriidiliste kui füüsiliste isikute pankrotimenetlustes jääb 25% juhtudel pankrotivara müügist saadud tulu alla 5000 euro.
Üleöö midagi paremaks ei muutu
Menetlusi venitavad osapoolte vahelised vaidlused, ettevõtte juhtkonna pahatahtlik tegevus, samuti ka nõuete aeglane laekumine.
„Uuringu tulemustest on näha, et protsesside kiiremaks ja efektiivsemaks muutmise osas on Eestil veel üksjagu arenguruumi ning analüüs annab selle planeerimisele hea aluse. Üheks uuringu väärtuseks tuleb kindlasti pidada tehtud tööd maksejõuetusmenetluse osapooltega, mida analüüsides saavad selgemaks ka muutmist vajavad osad. Kindlasti ei ole võimalik teha muudatusi üleöö ning kiirustades, kuid muudatuste planeerimisega teeme algust juba käesoleval aastal koostöös erialaspetsialistide - pankrotihaldurite, kohtunike, advokaatide - ja ettevõtjatega,“ ütles Niklus.
Tegemist on pilootuuringuga, mille käigus on koostatud mahukas andmebaas alates 2004. aastast Eesti äriühingute ja eraisikute osas toimunud pankroti- ja saneerimismenetluste kohta.
Riigikantselei tarkade otsuste fondi toel valminud uuring saab justiitsministeeriumile üheks lähtekohaks pankroti- ja saneerimismenetluste edasisel arendamisel.
Tarkade otsuste fond loodi 2008. aastal kvaliteetsemate ja analüüsidele tuginevate otsuste soodustamiseks ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Analüüsid sünnivad teadusasutuste, ülikoolide, uuringufirmade, ministeeriumide või teiste riigiasutuste ning valitsusväliste partnerite koostöös.
Tarkade otsuste fondi toel tehtud uuringud peavad toetama valitsuse jaoks prioriteetse poliitika kujundamist, riigi konkurentsivõimet ja säästvat arengut. Samuti jälgib Riigikantselei, et tehtud poliitikasoovitused ei jääks ainult uuringute tasemele, vaid tekitaksid tulevikku suunatud otsuste üle arutelu ning leiaksid ka praktilist kasutamist poliitika kujundamisel.
