UURING: meie töötushüvitised ei päästa tööotsijat vaesuslõksust

 (10)
Üle poole töötutest elab suhtelises vaesuses
Tühi rahakott
Tühi rahakottFoto: Anni Õnneleid

Eesti töötushüvitiste süsteemi on vaja kaasajastada, et käia kaasas arengutega tööturul, selgub Praxise analüüsist. Kitsaskohtadeks on toetuste saajate väike ring ja madalad hüvitised, mis ei päästa tööotsijat vaesuslõksust. Kõigist registreeritud töötutest sai 2018. aasta lõpus töötuskindlustushüvitist või töötutoetust 47%. Üle poole töötutest elab suhtelises vaesuses ja viiendik absoluutses vaesuses.

„Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kuulub Eesti keskmisest suurema töötute vaesusega riikide hulka. See on väljakutse, mis vajab uusi lahendusi, et toetada tööturul osalemist ja ennetada töötute langemist vaesuslõksu,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Praxise soovitused on väärtuslik alus edasisele tööle. Konkreetsete ettepanekute ja väljatöötamiskavatsuseni tahame jõuda aasta lõpuks.“

Praxise analüütik Märt Masso rõhutas, et praegune süsteem, kus toetused on suhteliselt väikesed ega jõua kõigi tööotsijateni, võib tuua tööturul kaasa mitmeid ebasoovitavaid tagajärgi. „Näiteks ei võta paljud töötud end arvele, jäädes nii ilma tööturuteenustest, mis aitaksid neil tööd leida,” sõnas Masso.

Kuigi varasemad uuringud näitavad, et hüvitise maksmise lühem periood ärgitab tööd otsima ja kiirendab tööle siirdumist, on sel Masso sõnul ka negatiivseid mõjusid. Osade töötute puhul võib see soodustada hoopis tööturult lahkumist näiteks ennetähtaegsele pensionile.

"Madal hüvitise saajate arv ja väike hüvitis soodustavad aga inimese oskustele ja soovidele mittevastava töö vastuvõtmist, mis pikas perspektiivis toob kaasa väiksema loodava lisandväärtuse või uuesti töötuks jäämist. Need on tagajärjed, millega töökäte puuduses vaevlev ühiskond leppida ei saa.”

Sotsiaalministri sõnul on uuringus mitmeid olulisi soovitusi, mida riigil tuleb nüüd koostööpartneritega edasi analüüsida.

„Praegune töötuskindlustussüsteem loodi pea 20 aastat tagasi. Arvestades tööturu ja töösuhete muutumist, tuleb ajaga kaasas käia ning kaaluda võimalusi paindlikkuse suurendamiseks ja kindlustatute ringi laiendamiseks. Vaesusriski vähendamise kõrval on oluline silmas pidada ka hüvitiste mõju tööturukäitumisele. Hüvitis peab aitama töötuse perioodil toime tulla, samas peab hüvitiste süsteem motiveerima inimest võimalikult ruttu tööle naasma. Oluline on leida tasakaal,“ rääkis Kiik, kelle sõnul väärib kaalumist ka töötushüvitiste maksmise kestuse sidumine tööturu olukorraga.

Praxise peamised soovitused ja järeldused Eesti töötushüvitiste süsteemi kaasajastamiseks:

  • laiendada kindlustatute ringi sõltumata hõivevormist ehk pakkuda laiemale hulgale inimestele kindlustuskaitset, näiteks ettevõtjatele;
  • tõsta töötuse alguses sissetulekust sõltuva töötushüvitise suurust;
  • tõsta hüvitise miinimummäära ja siduda see uue elatusmiinimumiga;
  • suurendada paindlikkust ehk võimaldada lühiajalist töötamist (nt tööampsude tegemine) töötuks olemise ajal;
  • kaaluda kindlustuskaitse pakkumist lisaks sunnitud töötusele ka omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele;
  • leevendada miinimummääras hüvitise saamiseks nõudeid kindlustusstaažile ehk kui kaua peab inimene olema enne töötuks jäämist töötanud;
  • siduda töötushüvitiste maksmine tööturu olukorraga ehk kaaluda majanduse headel aegadel hüvitise maksmise perioodi lühendamist ja halbadel aegadel pikendamist.

Praegu on töötuse korral võimalik saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

Töötuskindlustushüvitis sõltub inimese eelnevast palgast ja seda on võimalik saada, kui viimase 36 kuu jooksul on töötatud vähemalt 12 kuud (täpsemad tingimused töötukassa kodulehel). Mullu sai töötuskindlustushüvitist 33% uutest registreeritud töötutest.

Töötutoetus on seotud eelmise aasta töötasu alammääraga ja sel on kindel päevamäär (2019.a 5,65 eurot). Töötutoetuse saamiseks peab inimene olema viimase aasta jooksul töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 kalendripäeva (täpsemad tingimused töötukassa kodulehel). Mullu sai töötutoetust 26% uutest registreeritud töötutest.