Uuring: millist töötasu peaks Eestis teenima, et hästi ära elada?
Uuring näitas, et mehed suudaksid hästi ära elada keskmiselt 1970-eurose ja naised 1773-eurose brutopalgaga. Lisaks selgus, et mida vanemaks inimene saab, seda suuremat töötasu ta vajab. Nimelt noortele vanuses 15-20 eluaastat piisaks 1579-eurosest brutopalgast, kuid vanemad kui 30-aastased töötajad sooviksid saada pea 2000 eurot.
„Uuringust joonistub välja, et enim on meil hästi äraelamiseks vaja teenida 40-aastasena, mil palgaootus jõuab kõrgeimasse punkti (2099 eurot)," kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Üsna ootuspäraselt on 16-aastaste soov madalaim ja neile piisab 1433 eurost. Teisalt ei piisa seega Eesti keskmisest brutopalgast hästi äraelamiseks isegi 16-aastastele. Seetõttu tuleb noortel tööturule sisenedes leida töökohad, kus on võimalik teenida keskmisest märksa paremini," lisab Henry Auväärt.
Ida-Virumaa üllatab
Uuringu tulemused näitavad ka seda, et kõrgema haridustasemega inimestel on hästi äraelamiseks rohkem raha vaja. Põhiharidusega töövõtjate keskmine brutopalgaootus on 1625, kõrgharidusega töötajatel aga 2031 eurot kuus.
Mõnevõrra üllatav on see, et Tallinn ei ole kõrge palga vajaduste osas liider, vaid kõige suuremat palka vajavad hoopis idavirumaalased, kel hea elu tuleks 2019-eurose brutopalgaga. Pealinlased paiknevad edetabelis 1910 euroga kuus teisel kohal.
Juhid vajavad hästi äraelamiseks assistentidest 500 eurot enam
Valdkondade lõikes vajavad hästi äraelamiseks enim palka juhid (2270 eurot) ning ehitus- ja kinnisvara valdkonnas töötavad spetsialistid (2087). Neile järgnevad finants- (1997 eurot), turundus- (1979 eurot) ja riigisektori (1939 eurot) töötajad. Eestis üht kõrgeimat töötasu teenivad infotehnoloogia töötajad leiavad, et nemad saaksid aga hakkama 1871 euroga.
Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee küsitles elamisväärse palga väljaselgitamiseks 3029 töövõtjat. 38% vastajatest olid nooremad kui 30 eluaastat, 50% vanuses 31-50 eluaastat ja 12% vastajatest vanemad kui 50. Haridustaseme lõikes oli 7% vastajatest põhiharidusega, 23% kesk-, 28% kutse- ja 42% kõrgharidusega.