Uuring: noored ja keskealised on hakanud hüppeliselt rohkem laenu võtma
Eestis on märgatavalt sagenenud laenuvõtmine 22- kuni 44-aastate seas, näitab krediidihaldusteenuste ettevõtte Intrum uuring. Järsku kasvu võib siduda tööjõuturul süvenevate probleemidega.
Intrumi kevadises üleeuroopalises uuringus tunnistas 32% Eesti inimestest vanuses 38–44, et nad on sageli sunnitud arvete tasumiseks raha laenama, samas kui mullu sügisel oli sama näitaja 10%. Laenamine on kasvanud ka vanuserühmas 22–37, kus praegu võtab tihti laenu 23%, kui veel sügisel oli see näitaja 7%, teatas Intrum.
Eestlased vanuses 38–44 olidki Baltimaade kõigi vanuserühmade lõikes kõige aktiivsemad laenajad, kellele kõige lähemal olid Leedu 45–54-aastased (24%). Võrdluseks tasub mainida, et Euroopas keskmiselt võtab sageli laenu 18% elanikkonnast, kui sügisel oli sama näitaja 12%.
“Laenuolukord on tihedalt seotud meie praeguste tarbimisharjumustega, sooviga elada hästi tuleviku arvelt. Võimalik, et täielikult ei arvestata oma sissetuleku struktuuriga ning võimega täita finantskohustusi ning samuti jätab soovida regulaarne säästuvõime,“ ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika. „Viimasel poolaastal on laenamine Eestis sagenenud ning eriti sügise poole, kui palgakompensatsioonid saavad läbi ja on karta tööpuuduse suurenemist, võib kodumajapidamiste rahaline heaolu tõsiselt kannatada,“ lisas Valeika.
Eestis ei olnud 79% küsitluses osalenutest rahul oma igakuise säästuvõimega (2019 sügisel oli see näitaja 61%). Lätis (63%) ja Leedus (58%) ei ole olukord viimasel poolaastal oluliselt muutunud, samal ajal on Euroopa keskmine veidi tõusnud, 52%-lt 58%-le. Eestis ja Lätis ütles 32%, et nad ei säästa igas kuus ning Leedus oli vastav näitaja 20%.
Intrum viis tänavu kevadel läbi COVID-19 teemalise kiiruuringu osana iga-aastasest Euroopa tarbijate maksearuandest, mida ettevõtte koostab 2013. aastast. COVID-19 uuringu raames küsitleti 24 Euroopa riigis 4800 inimest. Uuringu valimisse kuulusid mehed ja naised alates 18. eluaastast, kes korraldasid kas täielikult või osaliselt oma leibkonna rahaasju. Ühe riigi vastajate minimaalne arv oli 200 ning valimi koostamisel võeti arvesse sugu, vanust ja elukohta, et saavutada iga riigi jaoks võimalikult representatiivne tulemus. Uuringu viis 11.–12. mail 2020 läbi Financial Times Groupi kuuluv ja Londonis peakontorit omav ettevõte Longitude.
