Uuring: palgalõhet põhjustab, et mehed täidavad naistest sagemini hädavajalikke ülesandeid

 (134)
Soolise palgalõhe vastu suunatud pikett
Soolise palgalõhe vastu suunatud pikettFoto: Rauno Volmar

Sooline palgalõhe on otseselt seotud meestele ja naistele määratud töökohtadega, vahendas riikliku majandusuuringute keskuse VATTi uuringut Helsingin Sanomat.

Sama sektori naiste ja meeste palkade vahe on endiselt suur. Soomes on ainult kuuel protsendil kutsealadest naiste mediaan tunnipalk kõrgem kui meestel. Seevastu Soome meestel on paremad palgad peaaegu pooltes ametites.

Euroopas on sooline palgalõhe väga erinev, kuid Euroopa Liidus teenivad mehed keskmiselt 16% kõrgemat palka kui naised.

Palgaerinevusi selgitatakse näiteks ületunnitöötasudega, naiste lapsehoolduskohustustega ja meeste üleminekuga paremini tasustatavale töökohale. Kuid VATTi hiljutise uuringu kohaselt tekitavad soolist palgalõhet ka varjatud põhjused.

Uuringu kohaselt näib palgalõhe olevat osaliselt seletatav asjaoluga, et mehed täidavad naistest tõenäolisemalt nende ametijuhendis kesksel kohal olevaid ülesandeid.

Uuring põhineb hiljutisel OECD uuringul, milles osales enam kui 250 spetsialisti 13-st Euroopa riigist. Vastajatelt küsiti, kui sageli täidavad nad oma kutse jaoks 40 kõige tavalisemat ülesannet.

Näiteks küsiti uuringus, kui sageli vastati oma töökohal meilisõnumitele, tehti müügitööd või nõustati teisi inimesi.

Seotud lood:

Vastajate ametid ulatusid vabrikutöötajatest akadeemiliste töötajateni ja sekretäridest juhtideni. Iga ameti jaoks valiti töökohaga seotud muutujad.

Vanemteadur ja majandusteaduste doktor Aspasia Bizopoulou tegi üllatava avastuse: naised teatavsid üldiselt, et nad täidavad peamisi ülesandeid harvemini kui mehed. “Keskmiselt oli erinevus 12 protsenti,” ütleb Bizopoulou.

Ametite ja riikide vahel olid suured erinevused. Üldiselt näis, et mehed täidavad peamisi ülesandeid kiiremini kui naised.

Bizopoulou soovis välja selgitada, miks. Uuring välistas mitmed mõjutavad tegurid, sealhulgas liigse ettevaatlikuse. Samuti ei mõjutanud töötundide arv oluliselt peamiste ülesannete täitmist.

Teisest küljest näis, et laste saamine vähendab sooritust, kuid see ei selgitanud täielikult erinevust.

Bizopoulou sõnul näib peamiste ülesannete täitmise arvu ja palga vahel olevat selge seos.

Bizopoulou võrdles üksikasjalikke palgaandmeid küsimustikuga ja leidis, et tehtud tööde arv oli tugevas korrelatsioonis meeste ja naiste palgaga: neile, kes täitsid põhilisi ülesandeid, maksti ka paremat palka, olenemata soost.

Teisisõnu, naised, kellele maksti sama palka nagu sama ametit pidavatele meestele, tegid sama palju põhitöid kui mehed.

"Umbes 30–50% soolisest palgalõhest on seletatav tehtava töö hulgaga," ütleb Bizopoulou.

Soome Konjunktuuriinstituudi teadusdirektor Antti Kauhanen on pikka aega uurinud soolist palgalõhet.

Tema sõnul tugevdab VATTi hiljutine uuring varasemate uuringute tulemusi, mis on näidanud, et tööturg on väga segregeeritud nii töökohtade kui ka palga osas.

"Tundub mõistlik, et palgaerinevus väheneb, kui ametijuhend on samasugune," ütleb Kauhanen.

Sageli on mõjutab Kauhaneni sõnul tulemust ka see, milliseid töökohti ja edutamisvõimalusi töötajale pakutakse. "Varasemad uuringud on näidanud, et meestele pakutakse tõenäolisemalt ülesandeid, mis aitavad neil karjääri edendada,” tõdes Kauhanen.

Teisest küljest aktsepteerivad naised tõenäolisemalt selliseid töökohti, mis pole otseselt seotud palgaga. Uuringute kohaselt täidavad naised tõenäolisemalt sotsiaalse suhtlemisega seotud ülesandeid.