Uuring: põllumajandust toetatakse liiga vähe

TNS EMOR viis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tellimusel detsembris läbi uuringu inimeste teadlikkuse kohta Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast Eestis ja Lätis.

Uuringu käigus sooviti teada saada Eesti ja Läti elanike suhtumist põllumajandusse ja toiduvaldkonna toetamisse, teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles uuringut tutvustades: „Uuring näitab väga selgelt, et Eesti rahvas hoolib väga meie maaelu ja põllumajanduse tulevikust ja kodumaisest maitsvast ning ohutust toidust, kahjuks tänavune riigieelarve seda hoolivust ei näita.“

Pea kõik vastajad nii Eestis kui Lätis arvavad, et kohalikku põllumajandust peaks toetama nii Euroopa Liidu eelarvest kui ka kohalikust riigieelarvest. 65 protsenti vastajatest Eestis nõustus täielikult ja 29 protsenti pigem nõustus, et põllumajandust peaks EL eelarvest toetama. 67 protsenti eestimaalastest nõustus täielikult, et meie põllumajandust peaks kohaliku toidutootmise säilitamiseks toetama ka riigieelarvetest (27 protsenti Eesti vastajatest pigem nõustus selle väitega).

Samas arvavad pooled Eesti elanikud ja kaks kolmandikku Läti elanikest, et Euroopas toetatakse põllumajandust liiga vähe. Keskmisest enam on sellel arvamusel mõlema riigi maapiirkondade elanikud, sh Eesti maainimestest 63 protsenti arvates toetatakse põllumajandust liiga vähe. Eesti elanikest 29 protsenti arvates toetatakse Euroopa põllu­majan­dust parajalt ja vaid 1 protsendi arvates on toetused liiga suured.

Enamik Eesti elanikke peab Euroopa põllumajandus- ja maapiirkondi tuleviku jaoks tähtsaks. 56 protsenti vastajatest Eestis pidas Euroopa põllumajandust ja maapiirkondi meie tuleviku jaoks väga tähtsaks ning 39 protsenti tähtsaks. Eestis tähtsustavad keskmisest rohkem maapiirkondi 25-34 aastased elanikud. Eesti elanike jaoks on just maapiirkondade majanduse elus hoidmine kõige tähtsamaks põllumajanduse ja maaelu toetamise argumendiks (33 protsenti nimetas kõige olulisema argumendina), see on keskmisest olulisem 25-34 aastastele eestlastele ja eriti Tallinna elanike jaoks. Oluliseks argumendiks põllumajanduse toetamisel on ka toidukaupade hinnatõusu ärahoidmine (19 protsenti nimetas kõige tähtsama argumendina) ning kvaliteetse ja ohutu toidu tootmise tagamine (nimetas 17 protsenti).

Samas peavad Läti elanikud põllumajanduse toetamise kõige tähtsamaks argumendiks kvaliteetse ja ohutu toidu tagamist (22 protsenti), järgnesid põldude harimine ja kultuurmaastiku säilitamine (19%) ning toidukaupade hinna­tõusu ärahoidmine (19 protsenti).

Eesti ja Läti elanike arvates on kohalik põllumajandustootmine keskkonnasõbralik (Eestis 72 protsenti, Lätis 78 protsenti).

Uuringust selgus ka, et 52 protsenti Eesti elanikest on kuulnud Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast. Eesti vastajatest 44 protsendi arvates on viimase poole aasta jooksul meedias avaldatud piisavalt infot maaelu- ja põllumajanduspoliitika kohta.