Uuring: pooled Eesti töötleva tööstuse ettevõtted võivad kolme aastaga palgaralli korral kaotada investeerimisvõimekuse

 (17)
AS Toftan
Toftani moodne tootmine

Kui kiire palgaralli jätkub ja ettevõtted ruttu investeeringuid ei tee, võib juhtuda, et mõne aasta pärast pole enam töötleva tööstuse esindajad olla oma seniste ärimudelitega konkurentsivõimelised.

Ajalooliselt on müügitulu kasv olnud oluliselt kiirem töötajate palgakasvust. Kasvud on olnud vastavalt 13,1 protsenti ja 7,2 protsenti. Tänases majanduskeskkonnas on välisnõudlus nõrgenenud ja kasvuvõimalused on märgatavalt väiksemad. 2015-2018 kasvasid sektoris ettevõtete tööjõukulud 6-8 protsenti aastas.

Swedbank tegi stressitesti ja uuris, mis juhtub sektori ettevõtetega järgmisel kolmel aastal, kui jätkuks kaheksa protsendine palgakasv aastas. Seda eeldusel, et muud näitajad ei muutu. Uuriti ligi 150 töötleva tööstuse ettevõtet, välistades alustavad ja väike-ettevõtted.

Tulemused olid karmid ja tõi välja olulised ohud

Iseäranis kõrge tööjõukulude osakaaluga tööstusharudes langeks ettevõtete kasulikus palgaralli trendi jätkudes lähiaastatel kriitilisele tasemele. Rääkimata kaheksa protsendisest tööjõukulude kasvust lööks isegi neljaprotsendine palgatõus aastaks 2021 ehitusmaterjalide tööstuses ja muus tööstuses (tekstiili, mööbli, elektroonika ja elektriseadmete tootmise ja trükitööstus) ettevõtete keskmise EBITDA (kasum enne finantskulusid ja amortisatsioonikulu) marginaali alla viie protsendi. Ehitusmaterjalide tööstusel poleks teemaks kaheksa protsendise palgaralli kohal enam investeerimisvõimakus, vaid ettevõtte tavategevuse jätkusuutlikus.

Seotud lood:

Väike kasumimarginaal jätab heitlikumas majanduskeskkonnas ettevõtetele väikse eksimisvõimaluse.

Kõige tugevamas seisus on viiel eelneval aastal tugevasti investeeringud puidutööstus. Kaheksa protsendise palgatõusuga aastal kolmel aastal elaksid üle ka toiduainetööstus ja raske- ja keemiatööstus.

Pank leidis, et kui praegu on nõrgenenud investeerimisvõimekusega ettevõtteid sektoris viiendik ettevõtetest, siis 2021. aastaks kaheksa protsendise palgatõusu kestes oleks pooltel ettevõtetel investeerimisvõimekus langenud. Nõrgenenud investeerimisvõimekusega ettevõtteks loetakse kompaniisid, kus võlakoormuse ja kasumi (EBITDA) suhe on üle nelja, kuna siis on raskem uusi investeeringuid teostada.

Kiire palgatõusu negatiivne mõju on suurim ehitusmaterjalide tööstuses ja muus tööstuses, kus nõrgenenud investeerimisvõimekusega ettevõtteid oleks 65 protsenti. Seevastu puidutööstuses on palgakasvuks piisavalt puhvreid ning negatiivne mõju ei ole märgatav.

Seetõttu soovitab pank kiire tasuvusajaga (kuni viis aastat) investeeringud kohe ära teha. Ajaloost lähtudes leiti seoses, et kõrgema investeeringuga suhtena müügituludesse ettevõtetel oli ka kõrgem EBITDA-marginaal. Alumise ja ülemise veerandil oli kolmekordne kasumimarginaali vahe.

Arvestatav osa meie olulisemast majandussektorist, mis toob Eestisse läbi ekspordi raha sisse, on väga tööjõumahukas. Uut ärimudelit ei tohiks üles ehitada lisamahtusele, vaid fookuses peaks olema efektiivsuse suurendamine. Investeerida soovitatakse robotitesse ja digitaliseerimisse. Pikemas perspektiivis on oluline arendada tooteid/brände.

Ajalooliselt on tööjõukulud ja kasumlikkus liikunud vastupidistes suundades. Tööjõukulude osakaal ettevõtete sektori käibes on kasvanud, samal ajal on aga nii kasumi kui investeeringute osakaal olnud languses.

Palgakasvu trend on Balti riikides saa juba pikki aastaid. Läti ja Leedu keskmine brutopalk töötlevas tööstuses on aga kasvanud sellisele tasemele, kus see oli Eestis aastal 2016. Eestis on alates 2014. aastast keskmine palgatõus 6,2 protsenti aastas ja keskmine palk 1354 eurot. Lätis on kasv 7,6 protsenti aastas ja see ulatub 1043 euroni. Leedus oli palgatõus 8,2 protsenti aastas ja keskmine palk 1012 eurot.

Digitehnoloogia kasutamisel ettevõtetest jääme Euroopa keskmisele alla. Eesti ettevõtete nõrkuseks on elektrooniline teabejagamine ning sotsiaalmeedias ja internetis piiriülete müügivõimaluste kasutamine. Robotite kasutamise osas 10 000 töötajate kohta on Eesti Euroopa Liidus viimaste seas.

Keskmiselt viiendik Eesti töötleva tööstuse tootmisprotsessist on automatiseeritud.

Kui oluline on Eestile töötlev tööstus?

Tegemist on Eesti suurima majandussektoriga. Sektori poolt Eestis toodetud kaupade eksport oli 10,4 miljardit eurot, mis annab 72 protsenti kogu kaupade ekspordist. Sektoris on hõivatud umbes 124 000 töötajat. Sektor annab 15,4 protsenti SKPst ja mullu tuli viiendiks SKP kasvust just töötlevast tööstusest.