Indeks iseloomustab Balti riigi elanike pensionivalmidust nelja põhilise parameetri järgi, milleks on pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes.

Eesti pensionivalmiduse indeks (skaalal 0 kuni 100) ulatus 36ni, Leedus ja Lätis oli see vastavalt 33 ja 29. Vaatamata Eesti parimale tulemusele ilmnes 2400 eraisikut hõlmanud uuringus, et pea 50 protsenti Eesti elanikest võivad langeda pensionieas allapoole vaesusepiiri ehk saada pensioni alla 60 protsendi riigi keskmisest palgast.

Palgastatistika kohaselt elas 2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst märkis, et prognoosid näitavad, et riiklik pension ja II pensionisammas tagavad eraisikutele 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust.

Täiendav ehk III pensionisammas, mis tõstaks pensioni asendusmäära 65 protsendile pensionieelsest sissetulekust ja tagaks kodanikele väärilisema pensioni, on jäetud igaühe enda vastutada.

Iga teine pensionär saab loota ainuüksi riiklikule pensionile

Suurema tõenäosusega satuvad pensionieas keerulisse majanduslikku olukorda madalama hariduse ja sissetulekuga inimesed, kellel on reeglina pensionini vähem aega, see tähendab, nende pensioniks kogumise horisont on lühem.

Kõrgema haridustaseme ja tööalase kogemuse kasvuga suureneb tõenäosus elada pensionieas majanduslikult kindlamalt. Vaesuseohtu langemise põhjustajaks on ka meie kaasmaalaste vähene teadlikkus tulevase pensioni suurusest ja liigne lootus lisatulu saamisele, mis uuringu järgi realiseerub harva.

Nii loodavad näiteks Eesti elanikud saada pensionieas lisatulu töö jätkamisest, oma ärist, kinnisvara ja muu vara müügist. Tegelikkuses peab aga iga teine Eesti pensionär toime tulema ainult riikliku pensioniga.

SEB uuringu põhjal koostatud Balti pensionivalmiduse indeks (Retirement Readiness Index) tõi välja olulisi probleemkohti Balti riikide elanike pensioniks valmistumisel.