Uuring: seakatku kahju Eesti majandusele ulatub tänavu 36 miljoni euroni

 (9)
Uuring: seakatku kahju Eesti majandusele ulatub tänavu 36 miljoni euroni
Foto: Raivo Tasso

Seakatku jõudmine farmidesse on muutnud seakasvatajad tuleviku suhtes skeptiliseks, ütles Eesti Konjunktuuri direktor Marje Josing.

„Seakasvatajad on alustanud karjade vähendamist. Mullu kahanesid need ligi 15% võrra, tänavu on oodata sama suurt langust,“ ütles Josing tänasel pressibriifingul maaeluministeeriumis.

Ta lisas, et seakatk on avaldanud sektorile olulist mõju. „Kuid tuleb vaadata ka laiemat pilti, sest probleemid algasid seakasvatajatel juba 2012. aasta märtsis, kui Venemaa keelustas elussigade sisseveo,“ ütles Josing. „Traditsioonilised turud on kadunud ja lahendust ei paku ka Euroopa turg, sest igal pool on üle madala hinnaga toodangut. Seda näitab ka meie kaubandusse jõudev importsealiha.“

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal plaanib 12% seakasvatajatest loobuda seakasvatusest, 16% plaanib loobuda ajutiselt, 16% jätkata väiksemas mahus ja 37% jätkata samas mahus.

Seakatku mõju ettevõtjatele (sh söödatööstus) müügikäibe languse ja lisakuludena ulatus uuringu järgi mullu 7 miljoni euroni ja selleks aastaks prognoositakse selle kasvamist 36 miljoni euroni.

„Kõige raskemas olukorras on need piirangutsooni seakasvatajad, kellel pole olnud lihatöötlejatega tugevat koostööd ja kes on varem eksportinud põhiliselt Venemaa turule. Selle turu taastumist aga ei tasu niipea oodata,“ lisas Josing.

Seotud lood:

Riik jätkab tänavu kevadel seakasvatajate koolitamist, kuidas muuta seakasvatused katkukindlamaks.

„2015. aasta juhtumite põhjal tehtud teaduslik analüüs annab selleks konkreetseid soovitusi ja on väga oluline, et need jõuaksid võimalikult kiiresti seakasvatajateni,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. Ta lisas, et praegu käivad ka ettevalmistused, et olla valmis uuteks taudipuhanguteks sel suvel. „Põhiline töö on suunatud ennetustegevustele, et vältida taudi jõudmist seakasvatustesse,“ ütles Kevvai.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on seakasvatajate jaoks kõige suurem probleem Euroopa Komisjoni poolt taudi tõrjumiseks kehtestatud piirangualad, mis tekitavad piirangutsooni kuuluvatel ettevõtjatel probleeme toodangu realiseerimisel.

„Oleme Euroopa Komisjoniga jõudnud kokkuleppele, et piirangualasid saab hakata vähendama üks aasta pärast viimast taudipuhangut. Seepärast ongi oluline, et seakasvatajad järgiksid väga täpselt bioohutusmeetmeid,“ ütles ta.