Kuigi sigarettide salaturg on Euroopas endiselt suur probleem, siis 2017. aastal ebaseaduslike sigarettide tarbimine vähenes – seda 7,4 protsendi võrra võrreldes mullusega.

RUSI (Royal United Services Institute) hinnangul oli üheks põhjuseks julgeolekuasutuste hea töö aga ka koordineeritud tegutsemine EL idapiiril, et takistada peamiselt Ukrainast ja Valgevenest salasigarettide tarnimist. Samuti mängis olulist rolli Euroopa majanduse võrdlemisi hea käekäik, mille tõttu eelistati rohkem tarbida legaalseid tooteid.

Vaatamata positiivsetele üldnumbritele jätkus mõnedes riikides – näiteks Suurbritannias, Balti riikides ja Rumeenias – ebaseaduslike sigarettide tarbimine endiselt suurtes kogustes. Nendes riikides kasutasid salakaubavedajad ja võltsijad ära sigarettide suurt hinnaerinevust ELi mittekuuluvates ja ELi riikides.

Eestis salaturg väheneb, piirikaubandus tõuseb

RUSI uuringust selgub, et võltsitud sigarettide ja salasigarettide mahud vähenesid Eestis 2017. aastal 21 protsenti, mille põhjuseks peetakse tugevat piirikontrolli ja julgeolekuasutuste tööd. Võrreldes 2013. aastaga on salaturg Eestis vähenenud poole võrra 350 miljonilt sigaretilt 180 miljonile sigaretile. Sellele vaatamata jääb salaturu tõttu Eesti riigieelarvesse laekumata ligi 26 miljonit eurot aastas.

77 protsenti võltsitud sigarettidest ja salasigarettidest, mis Eestisse jõuavad, pärinevad Venemaalt ja Valgevenest. Tuntuimad brändid, mis Valgevenest ja Venemaalt üle piiride jõuavad on Bayron ja NZ.

Põhiliseks mõjutaks, miks Venemaalt ja Valgevenest sigaretid Eestisse jõuavad on hind – mõlemas riigis on sigaretipaki hind aktsiisimäärade tõttu ligi kaks eurot odavam.

Kuigi võltssigarettide ja salasigarettide mahud Eestis vähenevad, on võrreldes 2016. aastaga suurenenud 35 protsendi ulatuses legaalne piirikaubandus, kust riik maksutulusid ei saa. Võrreldes möödunud aastaga on näiteks suurenenud ligi kaks korda Lätist toodud sigarettide arv. Legaalselt võib Euroopa Liidu Schengeni riikidest tuua maad mööda üle piiri 800 sigaretti, kolmandatest riikidest nagu Venemaa ja Valgevene aga kuu aja jooksul 40 sigaretti.

Eestist viiakse sigarette välja põhiliselt Soome, mille mahud on olnud viimastel aastatel võrdlemisi stabiilsed ulatudes 270 miljoni sigaretini aastas. Eestist (legaalselt) ja Venemaalt pärinevad sigaretid moodustavad 46 protsenti Soome salasigarettide turust.

Võltssigarettide arv on Euroopas tõusutrendis

Möödunud aastal moodustasid ELis, Norras ja Šveitsis võltssigaretid suurema osa üldisest ebaseaduslike sigarettide tarbimisest kui varasemal neljal aastal. Võltssigarettide mahud tõusid aastaga 8,6 protsenti, mis teeb kokku ligi neli miljardit sigaretti ja moodustab 9,2 protsenti sigarettide salakaubandusest.

Ebaseaduslike, ilma konkreetse riigi märgistuseta sigarettide voog moodustas kogu Euroopas 2017. aastal suurima ebaseaduslike sigarettide allika, lisaks vähenenud voogudele Valgevenest ja Ukrainast, mis olid 2016. aastal suurimad lähteriigid.

Uuringu tellijaks oli RUSI, kvantitatiivsed andmed kogus KPMG oma iga-aastase aruande Project SUN kaudu. See on ainus omataoline aruanne, milles uuritakse igal aastal ebaseaduslike sigarettide tarbimise ulatust ja vorme kogu Euroopa Liidus, Norras ja Šveitsis, mis võimaldab teha võrdlusi aastate kaupa.

Sel aastal analüüsis RUSI lisaks olulisi suundumusi ja arenguid mustal turul, sealhulgas interneti ja postisüsteemi kasutamist sigarettide ebaseadusliku kaubanduse hõlbustamiseks.