Uuring: suurel hulgal eestlastel pole sääste üldse või vaid paari kuupalga ulatuses
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute koostöös valminud uuringust selgus, et poolel elanikkonnast on sääste ja 39 protsenti ei säästa. Kolmandikul on sääste kuni kolme kuu töötasu ulatuses. Veidi enam kui kümnendikul on sääste 4-12 kuu töötasu ulatuses ja vaid viiel protsendil enam kui aastase töötasu ulatuses.
EKsLi juhatuse liikme Andres Piirsalu hinnangul on murettekitav, et suurel hulgal Eesti inimestest ei ole sääste või on neid vaid kuni kolmeks kuuks. „Kui inimesel ei ole sääste või on neid vähe, siis ränga õnnetuse või haiguse korral on tal raske rahaliselt toime tulla."
Uuringust selgus, et elukindlustus on 26 protsendil elanikkonnast, sagedamini meestel, 41-50-aastastel, Põhja-Eesti elanikel, lapsevanematel ja kõrgema sissetulekuga inimestel.
Pooled elukindlustuseta eestimaalastest ei pea seda vajalikuks või pole sellele mõelnud. Ligi kolmandik pidas elukindlustust liiga kalliks, 21 protsenti ei ole jõudnud elukindlustust teha või pole leidnud sobivat ning kümnendik ei usu kindlustusse. Elukindlustust tehakse oma lähedaste kaitseks, et säästa neid rahalistest raskustest.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse äriarendusjuht Raili Reial lükkab ümber kaks elukindlustusega seotud müüti. „Uuringust selgus, et elukindlustust peetakse kalliks. Tegelikult võrdub näiteks 50 000 euro peale tehtud elukindlustuse kuutasu kahe kinopileti hinnaga, makstes umbes 10 eurot," selgitas Reial.
Reiali sõnul tuleneb teine müüt inimloomusest, kus inimesed ülehindavad enda turvalist elu, kuid paraku ei tea meist keegi tulevikku ette.
