Uuring: suurem palgalangus on selleks korraks möödas

 (18)
Uuring: suurem palgalangus on selleks korraks möödas
Foto: Anni Õnneleid

Lähikuudeks prognoosib palkade langust vaid kolm protsenti tööandjatest, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööandjate värskest uuringust.

Enamik tööandjaid (70 protsenti) palkasid muuta ei kavatse, üheksa protsenti plaanib taastada varasema palgataseme ja viis protsenti kavandab palgatõusu.

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee küsitlesid tööandjaid tervisekriisi vältel juba teist korda, et selgitada välja kriisi mõju töötajate põhipalkadele. Tööandjate palgaprognoosid näitavad, et suurem palgalangus on ilmselt möödas, sest enamik tööandjatest palku muuta ei kavatse. Palku kavatseb vähendada vaid kolm protsenti tööandjatest, mida on võrreldes tervisekriisi algusega tunduvalt vähem, mil palku kavatses langetada 16 protsenti tööandjatest. 18 protsenti organisatsioonidest tõigi välja, et nad juba on viimastel kuudel palku kahandanud.

Võrreldes aprilliga on tööandjatel palkade muutuste suhtes plaanid veidi selgemad - kui aprillis ei osanud iga neljas (27 protsenti) vastaja öelda, kas nende organisatsioonis lähikuudel palgad tõusevad või langevad, siis juunis oli teadmatuses 14 protsenti uuringus osalejatest.

„Põhipalku langetanud ettevõtteid on kõige enam majutuse, toitlustuse ja turismi valdkonnas, samuti metallitööstuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalastel tegevustel, sh näiteks raamatupidamise ja reklaamiteenuste tegevusalal. Lisaks on majutuses ja toitlustuses suur osa ettevõtteid viimastel kuudel ka töökoormust vähendanud, samuti olid töökoormust vähendanud ligi pooled uuringus osalenud tööstusettevõtetest," kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Seotud lood:

Organisatsioonides, kus palkasid on vähendatud, puudutab see enamasti kõiki töötajaid ja palgalangus jääb sagedamini 21-30 protsendi piiresse.

„Nii palkade kui ka töökoormuse vähendamist mõjutab mitmes valdkonnas töötasu hüvitise meede, mille tingimus oli töötajate töökoormuse ja/või palga vähendamine. Kindlasti aitas meede paljudel ettevõtetel ellu jääda, kuid samas motiveeris ka mitmeid töökoormust või palkasid langetama," selgitas Kadri Seeder.

Kadri Seeder lisas, et põhipalkade tõstjaid on rohkem tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste, kus palgatõusu mõjutab 2018. aastal sõlmitud kollektiivkokkuleppe. „Palkade tõstjaid on rohkem ka põllumajanduse ja ka toiduainetööstuse ettevõtete seas, mida mõjutavad hooajatööd."

„Pea pooled tööandjad (43 protsenti) näevad lähikuudel võimalust võtta tööle uusi töötajaid", kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Suurem osa värbamisplaane pidavatest tööandjatest vajab töötajaid ajutiselt eemal olevate töötajate asendamiseks, kuid 15 protsenti kavatseb luua ka uusi töökohti."

„Võrreldes eelmise uuringuga oli sel korral vähem neid tööandjaid, kes plaanivad lähikuudel töötajaid koondada - kui aprillis kavatses lähikuudel töötajaid koondada 13 protsenti vastajatest, siis juunis plaanis seda 8 protsenti," lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitles koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid aprillis ja kordusküsitlus korraldati juunis. Tööandjate kevadises uuringus osales 698 organisatsiooni esindajat ja kordusküsitluses 589 tööandjat. Lisaks põhipalkade muutustele uuriti ka tööandjate värbamis- ja koondamisplaane, käibe ja kasumi muutusi ning taastumise prognoose, juhtide väärtusi otsuste tegemisel ning kaugtöö rakendamise mõjusid.

Tööandjate kordusküsitluse juhtimisotsuseid puudutavaid küsimusi aitas välja töötada Tartu Ülikooli juhtimise õppetool.