UURING | Suvel suurde tööjõukriisi sattunud põllumajandus sõltub ka tulevikus tugevalt välistööjõust

Koroonapandeemia tõi põllumajandussektorisse suure tööjõukriisi, kuna piiride sulgemine riikide vahel jättis sektori ilma välistööjõust, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti tööturg ei suuda ka tulevikus täita sektori kõiki vabasid töökohti, nähtub olukorra analüüsist.

„Põllumajandus on Eesti jaoks oluline eksportiv sektor, mis sattus viiruskriisi esimeses laines ettevõtteid halvavasse tööjõupuudusesse,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.

Kevadiste koroonast põhjustatud liikumispiirangute tõttu ei saanud välistööjõud Eestisse ja ettevõtted sattusid tegevuse käigushoidmisel raskustesse. „Tööjõupuuduse leevendamine kohaliku tööjõu baasil ei õnnestunud,“ lisas Varblane.

Tema hinnangul ei suuda põllumajandussektori ilma hooajalise välistööjõuta ilmselt ka lähitulevikus rahvusvahelises konkurentsis püsida. „Eesti põllumeeste konkurendid teistest riikidest on saanud välistööjõudu vabamalt kasutada,“ põhjendas ekspert.

Kriistist on võitnud piiritusetootjad

Kõige suurema löögi said sektoris välisturgudele ning hotellide ja restoranide sektorile keskendunud ettevõtted. „Kõige enam on olnud mõjutatud piimasektor, eelkõige ekspordi vähenemise tõttu,“ rääkis Varblane. Nõudlust eksportturgudel on kahandanud turismi vähenemine – näiteks Itaaliasse müüakse suures koguses Eesti juustu, kuid turistide puuduse tõttu ei vajatud seda varasemas mahus.

Samas on teraviljatootjate tegevus olnud kriisist vähe mõjutatud ning ka tänavune saak on olnud hea. „Kriisist on võitnud näiteks ka piiritusetootjad, keda soosis plahvatuslik nõudluse kasv desinfitseerimisvahendite järele,“ märkis ekspert.

Tema sõnul on kriisi mõjul hakanud sektori ettevõtted rohkem mõtlema ka protsesside automatiseerimise ja digitaliseerimise peale ning pakkuma tooteid e-kanalite kaudu. „E-kaubanduse esiletõus võib pakkuda uusi võimalusi just väiketootjatele, kelle jaoks muutub lõpptarbijani jõudmine lihtsamaks,“ märkis Varblane.

Eksperdi sõnul mõjutab põllumajandussektorit oluliselt keskkonnanõuete karmistumine lähitulevikus, mis toob ettevõtete jaoks kaasa vajaduse teha mahukaid ja paiguti riskantseid investeeringud. „Ettevõtjate sõnul oodatakse ka Eesti suuremat koostööd teiste Baltimaade valitsustega põllumajandustoodete turu tõrgeteta toimimiseks meie regioonis,“ ütles Varblane.

Panustas 700 miljoni ja 3%-ga SKT-sse

Põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses oli 2019. aastal hõivatud 3% ehk 16 900 töötajat, sektori osakaal Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ulatus 2,9%-ni ehk 700 miljoni euroni.

Taime- ja loomakasvatuses on ettevõtete kuukäive perioodil märtsist oktoobrini võrreldes aasta varasemaga kasvanud kokku 7,9% võrra, kalapüügis ja vesiviljeluses 9,4% võrra, metsamajanduse ettevõtete kuukäive on samal perioodil kahanenud 12,6% võrra.

Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutub põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 17. vaadeldud majandusharu seas kriisile vastupidavuselt viiendale kohale (1,66 punkti).

Arenguseire Keskus avaldab raporti „COVID-19 mõju arengusuundumustele“ 8. detsembril.