Uuring: tähtaegselt tasumata arved põhjustavad rekordiliselt kõrget tööpuudust

 (4)
Uuring: tähtaegselt tasumata arved põhjustavad rekordiliselt kõrget tööpuudust
Scanpix/Panther Media

Pea neljandik ehk 24 protsenti Eesti ettevõtetest ei palka uusi töötajaid ja 11 protsenti on sunnitud koondama töötajaid just hilinenud maksete tõttu, selgus Euroopa juhtiva krediidikorraldusettevõtte Intrum Justitia viimasest Euroopa Maksetavade Uuringust. Euroopa keskmine töötajate koondamise protsent samal põhjusel on isegi kõrgem.

Faktid näitavad, et 40 protsenti Euroopa ettevõtetest ei palka uusi töötajaid ning 26 protsenti ettevõtetest peab töötajaid koondama hilinenud maksete tõttu.

Teise olulise punktina toodi uuringus välja, et kuigi tarbijad, ettevõtted ja avalik sektor tasuvad arveid võrreldes eelmise aastaga natuke kiiremini, takistab aina kasvav krediidikahjum ettevõtete arengut.

Kolmandaks leiab 64 protsenti Eesti ja 72 protsenti Euroopa ettevõtjatest, et majanduse taastumine ei ole viimasel kolmel kuul positiivset mõju avaldanud.

55 protsenti uuringus osalenud 10 000 ettevõtjast tunnistavad, et hilinenud maksed ja kasvav krediidikahjum mõjutavad nende tegevust negatiivselt. 36 protsenti vastajatest tõdeb, et nende ettevõtte püsimajäämine on ohus. Iga teise vastaja arvates takistavad hilinenud maksed ettevõtte kasvu. Tegu on Euroopa Maksetavade Uuringu ajaloo ehk 10 aasta kõige kõrgemate näitajatega.

Isegi Euroopa majandusmootor Saksamaa kannatab nõrga likviidsuse käes. 35 protsenti Saksamaa ettevõtetest on koondanud töötajaid hilinenud maksete tõttu. Pilt mujal Euroopas on üsna sarnane: Inglismaal 30, Hispaanias 28 ja Prantsusmaal 25 protsenti vastajatest on koondanud töötajaid . Eestis seevastu on ainult 11 protsenti ettevõtjatest pidanud töötajaid koondama.

Maksetavade muutus Euroopas ja Eestis

Hoolimata sellest, et Euroopas tasutakse arveid võrreldes eelmise aastaga kiiremini, on lootusetute võlgnevuste osakaal kasvanud aastaga 3,1 protsenti kogukäibest ehk 360 miljardi euroni.

“Kujutage ette, kui Euroopa ettevõtetel oleks 360 miljardit eurot, mis maha kanti, täiendavaks investeerimiseks oma ettevõttesse! Kui kõik arved makstaks õigeaegselt, oleks võimalik Euroopas luua peaaegu 8 miljonit täiendavat töökohta. Just seetõttu on krediidihaldus eluliselt tähtis majanduse tervenemisel. Meil kõigil läheks palju paremini, kui arved makstaks õigeaegselt” selgitas Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe.

Kui Euroopa ettevõtted tasuvad arveid keskmiselt 47 päeva jooksul arve väljastamisest alates, siis Eestis on see aeg 35 päeva. Eesti avalikus sektoris kulub arvete tasumiseks keskmiselt 25 päeva, samal ajal kui Euroopas kulub aega üle kahe korra rohkem ehk 58 päeva.

Kui Eestis on ebatõenäoliselt laekuvate arvete osakaal Euroopa keskmisest paari protsendipunkti võrra madalam ehk 2,9 protsenti, siis näiteks meie naabril Lätil on lootusetuid võlgu juba 5,3 protsenti aastasest kogukäibest. Krediidikahjum Serbias, Horvaatias ja Kreekas on 10 protsenti kogukäibest.

Eesti osas on murettekitavad aga faktid, et võrreldes paljude Euroopa riikidega on Eestis maksetega viivitamine tarbijate ja ettevõtete poolt kasvanud võrrledes eelmise aastaga. Lisaks on üle 90 päeva võlas olevate arvete osakaal Eestis neli korda suurem kui meie põhjanaabril Soomel, vastavalt 16 ja 4 protsenti kõikidest väljastatud arvetest.

“Maksetega hilinemine ja krediidikahjum tekitavad üha kasvava võlaringi ja kõige suurema löögi all on paraku väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – need, kes moodustavad nii Euroopas kui ka Eestis põhiosa majanduse kasvust” tõdes Tammemäe.

Suurem osa Eesti ja Euroopa ettevõtjaid ei ole märganud majanduse taastumise mõju

Värske Euroopa Maksetavade Uuringu järgi 64 protsenti Eesti ja 72 protsenti Euroopa ettevõtjatest leiab, et majanduse taastumine ei ole viimasel kolmel kuul positiivset mõju avaldanud. Ainult 1 protsent Islandi ja 2 protsenti Rootsi ettevõtete juhtidest on märganud majanduse taastumise positiivset mõju. Samal ajal on positiivset mõju märganud 30 protsenti Eesti ja Hispaania vastajatest, 36 protsenti Hollandi, 37 protsenti Taani ja suisa 44 protsenti Leedu ettevõtjatest.

Mida teha äritegevuse võimendamiseks?

1. Rakendage kindlat krediidipoliitikat, et minimeerida riske ja suurendada käivet

2. Kontrollige oma krediidipoliitika toimimist igal sammul

3. Olge kindel, et Teie kliendid on maksevõimelised

Loe veel

4. Sõlmige tehinguid alati üheselt mõistetavate lepingutingimustega

5. Tehke võlgnevuste ära hoidmine ühiseks ülesandeks nii müügi-, turundus- kui ka finantsosakonnale

6. Kontrollige regulaarselt klientide kontaktandmeid

7. Jälgige üldist majanduslikku ja konkreetse tööstusharu olukorda ning oma peamiste klientide maksevõimet

8. Saatke koheseid meeldetuletusi ning võimalusel nõudke viivist

9. Laiendage ja mitmekesistage pidevalt oma kliendibaasi

10. Ärge oodake maksete laekumisega vaid tegutsege viivituste ilmnemisel koheselt