Uuringu kohaselt jälgib kõige enam, 36 protsenti inimestest oma pensioni hetkeseisu 1-3 korda aastas. Sellest sagedamini jälgib 18 protsenti vastanutest. 30 protsenti inimestest vaatab oma pensioniseisu harvem kui korra aastas ning 17 protsenti inimestest ei tutvu kunagi oma pensionivarade olukorraga.

Inimesed hindavad aga kõrgemalt oma potentsiaalset finantskäitumist pensionisamba vabatahtlikuks muutmise korral. 28 protsenti vastanutest usub, et tegeleks oma pensionivarade investeeringutega vähemalt korra kuus ning 23 protsenti juhiks oma pensioniinvesteeringuid vähemalt korra nädalas. Ligi kolmandik ehk 32 protsenti inimestest tegeleks pensioni investeerimisega vähemalt korra aastas.

Vastajatelt uuriti ka nende senise investeerimiskogemuse kohta. Inimestest, kes ei ole siiani investeerimisega tegelenud, kuid on sellele mõelnud, tegeleks vähemalt korra kuus pensionivara investeerimisega 58 protsenti inimestest. Vastajatest, kes on varem veidi tegelenud investeerimisega, tegeleks vähemalt korra kuus pensionivara investeerimisega 57 protsenti inimestest. Nendest, kes ei ole varem investeerimist kaalunudki, vastasid 33 protsenti, et plaanivad hakata edaspidi vähemalt korra kuus tegelema oma pensionivara investeerimisega.

„Uuringu tulemused näitavad, et inimesed on optimistlikud oma tuleviku-mina finantskäitumise suhtes, kes hakkab võrreldes praeguse „minaga“ aktiivsemalt jälgima oma finantsvarasid ning otsima ja hindama investeerimisvõimalusi,“ kommenteeris Luminor Pensions Estonia juhatuse liige Martin Rajasalu.

„See on väga positiivne, et inimestel on huvi ja motivatsiooni oma rahaasjadega edaspidi rohkem tegeleda, kuid samal ajal tasub olla realist – finantsharjumused tekivad ja kinnistuvad võrdlemisi pika ajaga ning investeerimisega kasumlikkuseni jõudmine nõuab järjepidevalt õppimist, eksimist ja oma aja panustamist rohkem kui korra kuus,“ rääkis Rajasalu.

Uuringust selgus, et mehed on oma potentsiaalse varadega tegelemise osas optimistlikumad: 62 protsenti meestest on valmis vähemalt kord kuus aega võtma, et ise oma pensionivara investeeringuid juhtida, naistest tegeleks sama sagedalt oma investeeringutega 42 protsenti vastanutest. Mõnevõrra aktiivsemad on ka venekeelse emakeelega inimesed, kellest 58 protsenti tegeleks oma pensioniinvesteeringutega vähemalt korra kuus, kuid eesti keelt kõnelevatest tegeleks sama tihti 50 protsenti vastanutest.