Tänavu kevadel läbiviidud regionaalse tööjõusituatsiooni uuringut ajakirjandusele tutvustades ütles majandusministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Sirje Põder, et tööjõuvajadus on lähiaastate prespektiivis samal tasemel kui praegu või pigem väheneb.

Põdra sõnul on tööhõive seisukohast määravad eelkõige väike arv suuri ettevõtteid, mille käekäigust oleneb mitmete regioonide ja majandusharude tööjõuvajadus.

Uuringu andmeil peaks töötajate arv suurenema eelkõige metallitööstuses, rahanduses, kindlustuses, majutuses, toitlustuses ja kalanduses, vähenemist oodatakse kaevandamises, keemiatööstuses, energiavarustuses, transpordis, sides ja põllumajanduses.

Maakondades prognoositakse tööjõu vajaduse suurenemist kõige rohkem Pärnu- ja Võrumaal, samuti Tartu-, Valga- ja Läänemaal. Ida-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal on oodata töötajate arvu vähenemist.

Uuring näitas, et ametialadest võib prognoosida müüjate, rahandus- ja kaubandusspetsialistide, toitlustustöötajate, ehitustööliste, õigusspetsialistide ja arvutispetsialistide arvu suurenemist ning kaevurite ja põllumajandustöötajate arvu vähenemist.

Põdra sõnul peaks uuringust lähtuvalt tulevikus õigusspetsialistide ja arvutispetsialistide arv võrreldes praegusega kahekordistuma.

Arvestades ettevõtete perspektiivsust vajavad arenevad firmad näiteks rohkem ka kioskimüüjaid ja varustusametnikke.

Põder ütles esmapäeval pressikonverentsil, et ettevõtetel on raskusi juhtiv- ja oskustööliste leidmisega, seda eriti töötleva tööstuse harudes nagu näiteks elektroonikatööstus.

Põhilise puudusena heidetakse tööjõule ette ettevõtte vajadustele vastava haridusetaseme ja tööoskuste puudulikkust.

Viimastel aastatel on Eestis pidevalt langenud tööjõus osalemise määr ja hõivatute osakaal. Võrreles tänavuse aasta teist kvartalit 1998. aasta teise kvartaliga vähenes hõivatute arv 28.000 võrra.

Uuringufirma EMOR küsitles tööjõuturgu uurides tänavu aprillis ja mais kokku 1397 firmat.

Baltic News Service