Netopalk on tasu, mille töötaja saab puhtalt kätte pärast maksude maha arvamist.

Erinevused palgaootustes on kasvanud – poolte uuringus osalenud töötajate netopalgaootus jäi sel sügisel 1000–2000, aasta tagasi 1000–1800 euro vahele. Töötajate keskmine netopalgaootus kasvas aastaga 7,1%, aasta tagasi oli keskmine netopalgaootus 1456 eurot, selle aasta sügisel 1560 eurot.

Uuringus osalenud töötajate keskmine netotöötasu oli oktoobris 1013 eurot, mediaannetotöötasu, millest pooled töötajad rohkem ja pooled vähem teenisid, oli 900 eurot. Keskmine netotöötasu kasvas võrreldes möödunud aasta oktoobriga 6%, mediaantöötasu 7,4%.

„Töötajate palgaootus iseloomustab töötajate soove tööalaselt edasi liikuda, samuti palganumbrit, mille pärast suure tõenäosusega ollakse valmis töökohta vahetama. Palkasid ja palgaootusi surub üles tööjõupuudus paljudes sektorites, mis suurendab nii tööandjate kui töötajate aktiivsust tööturul,“ kommenteeris tulemusi palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder. „Tunnetades oma jõupositsiooni turul on töötajad ka julgemad palga küsimisel,“ lisas ta.

47% töötajaist on saanud kutse tööle kandideerimiseks

Värskest uuringust selgus, et pea iga teine töötaja on saanud kutse tööle kandideerimiseks kas otse tööandjalt, personalivahendusfirmalt või tuttavalt. „Lisaks märkis 68% töötajatest, et nad on uutele tööpakkumistele avatud ning rohkem kui iga neljas töövõtja plaanis lähiajal töökohta vahetada“, ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Tulemused peegeldavad tööandjate kasvavat värbamisaktiivsust, mis innustab ka töötajaid otsima uusi võimalusi parematele töökohtadele liikumiseks,“ lisas ta.