Uuring: vastutus ühiskonna ees jätab Eesti suurfirmad külmaks

 (2)
Toomas Luman
Toomas Lumanile kuuluv ehitusfirma Nordecon on üks väheseid ettevõtteid, kus vastutust ühiskonna ees firma aruannetes väärtuatatakse.Foto: Tiit Blaat

Eesti 100 suurima mõjuga firma aastaaruannete analüüs näitab, et vaid 15 ettevõtet raporteerivad oma ühiskondliku vastutuse kohta terviklikult ja põhjalikult, teatas konsultatsioonifirma Sustinere.

Pea kõik tugevamad raporteerijad on börsi- või riigifirmad. 2018. aasta raportite baasil tehtud analüüsist selgub, et teemade avalikustamise kvaliteet on paranenud, ent koondtulemus on jäänud samale tasemele.

Jääme selliste näitajatega Põhjamaadele, Hollandile ja Saksamaale umbes viiekordselt alla. Kuigi üldpilt püsib võrreldes aastatagusega sama, on edasiminekut märgata TOP25 hulgas – nende keskmine tulemus on aastaga neli protsendipunkti kasvanud. Tugevamad arenevad sihipäraselt, tipus muutub ühtlasemaks.

Võrreldes aasta varasemaga on raportites rohkem andmeid: kõigist kajastatud teemadest 38% juures on lisaks tekstile ka seda kinnitavad tulemusnäitajad, eelmisel korral 32%. Siiski tervelt 62% kõigist raporteeritud teemadest jääb pelgalt kirjeldava jutu tasemele.

Kõige tugevamalt on raporteeritud personali ja töökeskkonna kategooria (keskmine tulemus 23%), kõige nõrgemalt keskkonnajuhtimine (15%). 100 ettevõttest vaid 4% on sõnastanud aruandes ühiskondliku vastutuse eesmärgid ja 2% on öelnud aruandes välja ühiskondliku vastutuse numbrilised sihttasemed.

„Kuigi ühiskondliku vastutuse ja jätkusuutliku arengu teemadel on ettevõtted rohkem ja sisukamalt sõna võtma hakanud, ei ole avalik raporteerimine suuremat hoogu sisse saanud. 2019. aasta on toonud näiteks kliimaküsimused jõuliselt avalikku diskussiooni. See nõuab ka ärisektorilt arvamuse kujundamist, sisulist tegevust, arengu mõõtmist ja esitlemist. Ootame huviga järgmise aasta tulemusi,“ kommenteeris Sustinere partner Marko Siller.

„Oma tegevuse laiema mõju avalikustamine võiks olla teema, kus suudame oma välismaa konkurentidega sama keelt rääkida. Täna on ka Eesti põhjalikumad aruanded väljundite kesksed ega aseta kajastatud tulemusi laiemasse konteksti – milline on saavutatud muutus ja mõju. Uutmoodi ootustega keskkonnas, annaks just see investoritele, äripartneritele ja tavakodanikele põhjust usaldamiseks,“ lisas Siller.

Uuring ei reasta ettevõtteid paremusjärjestusse, küll aga võib Eestis eeskuju võtta näiteks Tallinna Lennujaama, Tallinna Vee ja Nordeconi aastaaruannetest.

Jätkusuutlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse konsultatsiooniettevõte Sustinere tegi ühiskondliku vastutuse aruandluse uuringut juba kolmandat aastat, eesmärgiga aidata kaasa avatud ja läbipaistva ärikultuuri tekkele ja ettevõtete ühiskondliku mõju suurendamisele.

Uuringusse kaasati 100 Eesti mõjukamat ettevõtet käibe ja töötajate arvu järgi. Analüüsiti ettevõtete sotsiaalse- ja keskkonnamõju, vastutustundliku juhtimise ja laiema ühiskondliku tegevuse raporteerimise taset aastaaruannetes.