Luminori tellitud ja märtsis Norstati poolt kolmes Balti riigis läbiviidud uuringu järgi peaksid 27 protsenti Eestis vastanutest oma säästudega vastu kuni ühe kuu. Natuke rohkem ehk 30 protsenti vastanuist peaksid vastu kuni kaks kuud. Samas viiendikul (20 protsenti) vastanutest on sääste kuni kuueks kuuks ja 23 protsendil kuni aastaks.

Ligi veerand (21 protsenti) Eestis küsitletud inimestest usub, et viirusel on suur mõju nende rahalisele seisule. Pea pooled (44 protsenti) aga usuvad, et see mõju on väike. Suurimad optimistid on need 19 protsenti, kelle arvates laias plaanis koroonaviirusest tingitud mõjud nende elu ei muuda.

Küll tunnistab ligi pool (47 protsenti) vastanutest, et kui nad oleksid praegust olukorda ette teadnud, oleksid nad rohkem sääste kogunud. Pea sama palju ehk 45 protsenti aga leiab, et oleks kõike samamoodi teinud kui seni.

Luminori hoiuste juhi Kristiina Männi sõnul on säästmine alati hea mõte ning seda võiks teha võimalusel igal ajal, kuid eriti innukalt just headel aegadel. „Kui olukord on hea, siis inimestel on tihti raske mõelda võimalikest kehvematest aegadest. Tegelikult on just siis parim aeg säästmiseks. Nagu uuring näitab, siis suur osa inimestesi oma säästudest üle kahe kuu ära ei ela. Samas ligi pooled oleksid olukorda ette teades rohkem säästnud. See on aga tagantjärele tarkus ning reeglina keerulised ajad ette ei paistagi," lisas Männi.

Kolme Balti riigi võrdluses on kriisiks kõige paremini valmistunud leedukad, kellest peaks oma säästudega vastu kuni kuus kuud 28 protsenti ja üle kuue kuu 25 protsenti. Samas lätlased on kogumisharjumustes kehvemad kui eestlased ja leedukad, sest seal peaksid oma säästudega kuni kuus kuud vastu 22 protsenti ning üle kuue kuu ainult 20 protsenti vastanutest.

Teisalt Leedus ollakse mõnevõrra negatiivsemalt meelestatud koroonaviirusest tingitud mõjude suhtes. 29 protsendil leedukatest usub, et nende rahaline seis saab toimuvast oluliselt mõjutatud, lätlaste ja eestlaste puhul on need protsendid vastavalt 25 ja 21 protsenti.

Suuremat säästmisvajadust rasketeks aegadeks tunnistavad pea pooled kõigis Balti riikides. Küsimusele, kas nad oleksid toimuvast ette teades rohkem säästnud, vastasid jaatavalt 47 protsenti lätlasi, 46 leedulasi ja 47 protsenti eestlasi.