Uuring: Vene sadamate tõttu kannatavad Eesti kaubamahud

 (13)
Uuring: Vene sadamate tõttu kannatavad Eesti kaubamahud
Muuga sadamFoto: Vallo Kruuser

Konkurentsis Läänemere idaosa sadamatega on Tallinna eeliseks väga hea laevatatavus ning sadama liidripositsioon reisijateveos, kuid Venemaa sadamate arendamise tõttu kannatavad kaubamahud, näitab KPMG Baltics SIA uuring Competitive Position of the Baltic States Ports.

Uuring toob esile merekaubaveo suure tähtsuse Eestis, teatas KPMG Baltics OÜ.

„Eesti meretranspordi tähtsust näitab asjaolu, et 2011. aasta andmetel oli Eesti Euroopas teisel kohal ühe elaniku kohta meritsi veetud kaupade koguse poolest: esikohal oli Norra 40 tonniga elaniku kohta aastas, järgnesid Eesti 36 ja Läti 32 tonniga. See annab selge indikatsiooni sellest, kui tähtis on meri ja seda kaudu kulgev transport Eesti majanduse edukuse seisukohalt, ütles KPMG Baltics OÜ partner ning transpordi- ja logistikasektori juht Andres Root.

KPMG uuring keskendus Balti riikide sadamatele, kuid teatud aspektides toimus võrdlus Venemaa Läänemere idaosa sadamatega. Piirkonna vaieldamatu liider on Primorski sadam, mille kaubakäive oli 2012. aastal ligikaudu 75 miljonit tonni, mis ületab kahekordselt kahe suurima Balti riikide sadama kokkuliidetud kaubakäibe.

Ainult naftat ja naftasaadusi käitlevale Primorskile järgnevad kaubakäibe mahult põhiliselt konteinervedudele spetsialiseerunud Sankt Peterburg 60 mln tonniga ning kiiresti kasvav Ust-Luuga sadam 47 mln tonniga.

Seotud lood:

Balti riikides on neli enam-vähem võrdse suurusega sadamat – nimetagem neid suurteks sadamateks. Kõige suurem on Riia, mille 2012. aasta kaubakäive ulatus 36,1 mln tonnini, millest 41 protsenti moodustas kivisüsi ja 21 protsenti naftasaadused.

Teisel kohal oli 35,2 mln tonnise kaubakäibega Klaipeda, mille kaubakogustest moodustasid 28 protsenti väetised ja 23 protsenti naftasaadused. Kolmas oli Ventspils 30,3 mln tonni ja neljas Tallinn 29,5 mln tonniga, kus naftasaaduste osakaal oli vastavalt 53 ja 65 protsenti.

Kuigi Tallinna sadam on kaubakäibe poolest Baltikumis alles neljandal kohal, muutub pilt drastiliselt, kui võrrelda sadamate rahalisi müügikäibeid: 2012. aastal oli Tallinna müügikäive 88,6 miljonit eurot, Klaipedal 48,4 mln eurot, Riial 46,4 mln eurot ja Ventspilsil 24,9 mln eurot. Tugevat rolli mängib tuludes asjaolu, et Tallinn oli reisijateveos vaieldamatu liider, kuna 2012. aastal läbi sadamat 8,8 miljonit reisijat ehk üle kümne korra rohkem kui Riia sadamat. See ongi põhitegur, mis tagab Tallinna sadama suurima müügitulu ja jääb sadama suureks plussiks tänu Helsingi lähedusele ja inimeste liikumisele vaieldamatult ka edaspidi.

Eesti transiidisektorit valuliselt mõjutanud pronksiöö järel võis aegamööda täheldada kaubamahtude tõusu, kui nüüd kasvab surve Balti riikide sadamatele seoses Venemaa sihikindla poliitikaga suunata ekspordivood enda väljaarendatavatesse sadamatesse.

Kaubamahtude dünaamika näitab, et arvestades ka Venemaa sadamate näitajaid on Tallinna sadama osatähtsus Läänemere idaosas viimase kümne aastaga langenud: kui 2002. aastal oli see 22 protsenti, siis 2007. aastal 13 ning 2012. aastal 9 protsenti. Sarnase languse on läbi teinud ka Klaipeda (langus 7 protsendipunkti) ja Ventspils (8), vaid Riia mahud on jäänud üsna samale tasemele nagu 2002. aastal.

Võrreldes Tallinna sadama edetabelikohta teiste Balti riikide ja Venemaa lähisadamatega kaubagruppide lõikes, siis 2012. aasta andmetel oli Tallinn ro-ro kategoorias 2. kohal, kuna tänu tihedale laevaliiklusele Soomega veetakse reisijate kõrval ka palju kaupu, naftatoodete seas ja väetiste osas 3. ning konteinervedudes 5. kohal.

Tallinna sadam eristub teistest sadamatest tõsiasjaga, et meil saab vastu võtta pikimaid (kuni 320 meetrit) ja suurima süvisega (18 meetrit) kaubalaevu. Olgu võrdluseks toodud, et selles pingereas neljandal kohal oleval Klaipeda sadamal on vastavad näitajad 270 meetrit ja 15 meetrit.

Ekspressi konverents 2020