Üürituru ülevaade: kui korterit osta ei jõua, lepitakse üürikorteriga

 (29)
Üürituru ülevaade: kui korterit osta ei jõua, lepitakse üürikorteriga
Foto: Hendrik Osula

Jätkuv ebakindlus majanduses ja töökohtade koondumine suurematesse linnadesse või siis ärikvartalitesse on kaasa toonud inimeste suurema vajaduse üürikorterite järele.

Lisaks on Eesti ühiskonnas toimunud oluline mõttemaailma muutus, et eluaset ei pea tingimata omama koos pikaajalise pangalaenuga. Omaniku rolli kandmine pole enam paljudele jõukohane, kinnisvara omamine pole enam prioriteetne investeering ning eluaseme üürimine ei eelda võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut.

Seega mõjutavad üüriturgu mitmed tegurid nagu näiteks inimeste laenuvõime, väljaränne, uute töökohtade tekkimine tõmbekeskustesse, inimeste aina suurenev liikumine linnade vahel, rahvastiku vananemine ja vähenemine. Kõik see kasvatab ka aegamisi üürikorterite osakaalu kinnisvaraturul. Teisalt suureneb ettevõtete arv, kes üüriteenuseid pakuvad. Tallinnas planeeritakse juba spetsiaalsete üürimajade arendamist, kuid teadaolevalt ei ole tänaseks veel ühegi üürimaja ehitust alustatud.

Tallinna kesklinna keskmine üüripinna hind on hetkel 8 €/m2 kohta, mis võrreldes ülejäänud Tallinnaga on ühe euro võrra kõrgem. Ühe toalise korteri keskmine üürihind on 270-330 eurot. Maksimum, mida ollakse tavalise ühe-toalise korteri eest nõus maksma, on 400 eurot. 2-toaliste eest küsitakse keskmiselt 350-450 eurot, maksimumhind ulatub 500 euroni.
3-toalistel korteritel kujuneb keskmiselt üürihinnaks 500-550 eurot. Suuremate ja eksklusiivsemate korterite puhul küündib hind 1000-1500 eurot. Sellistele objektidele üürniku leidmine võtab ka kauem aega, kahest kuust kuni poole aastani.

Seotud lood:

Kesklinnas üürijatest on Uus Maa klientide hulgas (61%) välismaalaseid, kümnendik tehingutest vormistatakse ettevõtete nimele. Enamik kortereid üüritakse keskmiselt üheks aastaks. Kolmandik üüriklientidest on viimase kuue kuu jooksul üürinud korteri ka vähemaks kui aastaks. Ilmselt on selliste lühikeste üürilepingute mõjutajaks olnud suveperiood.

Juuni- ning -juulikuus kulus üürniku leidmiseks 2 - 4 nädalat, augustikuus 1-2 nädalat, mõnikord leiti üürnik isegi vaid ühe päevaga. Tudengite poolt põhjustatud sesoonsed hinnakõikumised võivad tulevatel aastatel hakata vähenema, kuid teatav sesoonsus hindadesse kindlasti jääb.

Levinuimad põhjused miks üürnikud pakutavast üürikorterist ära ütlevad, on:
· puuduv parkimiskoht;
· puuduv panipaik;
· korter on ainult osaliselt või siis täies ulatuses möbleerimata;
· ei sobi elektriküte, ahiküte;
· kommunaalkulud on liiga kallid;
· puudub lift.

Üürileandjad ise ütlevad üürihuvilisest ära erinevatel põhjustel, milleks võib olla kas siis üürniku taust või lemmikloomade olemasolu.

Sobivaid kortereid otsivad investeeringu eesmärgil ka välismaalased, kes panustavad 5–10aastases perspektiivis kinnisvara hinnatõusule ja soovivad teenida üüritulu. Sobivaks investeeringuks peetakse reeglina kesklinnas uues elamus paiknevat heas korras 1- või 2- toalisi kortereid.

Üüriturul oleme sarnases protsessis, mis on praeguseks toimunud paljudes arenenud riikides, kus tulevikus üürileandja rolli saab endale pigem riik või suuromanikud. Üürnikuks kujuneb inimene, kes ei taha ega ka suuda ennast majandada nii, et omada kinnisvara ja on seetõttu nõus eelkõige üürniku positsiooniga.

Eestis on üüriturg veel välja kujunemata ning selleks et turgu korrastada, tuleb luua vastavad tingimused. Näiteks maksuvaba laenuintress vs tulumaks üürile soosib tänasel päeval musta turgu. Mõlema osapoole õiguste kaitseks, tuleks sõlmida ametlikke võlaõigusseadusega kooskõlas üürilepinguid. Tänu sellele saaksid tekkida ka pikemaajalisemad ja stabiilsemad üürisuhted ning kõik see elavdaks ja korrastaks üüriturgu.

Üürimine suurepärane võimalus inimeste jaoks, kes hindavad eluaseme osas kiireid lahendusi, paindlikkust ja erinevaid valikuvõimalusi!