Eile hommikul piketeerisid Toompeal Eesti üürnike ühendused, kes leiavad, et riik terroriseerib omanikele tagastatud majade üürnikke.
Meeleavaldajad kandsid loosungeid tekstidega: "Must raha pärib Eesti riigi," "Riigikogu -- Trooja hobune," "Riigikogu, vali endale uus rahvas," "Igaühel on õigus eluaseme puutumatusele" ja "Omandireform tekitab uut ülekohut." Piketil lauldi koduteemalisi laule.
Piketil osalenud umbes pooltuhat üürnikku kogusid allkirju pöördumisele Riigikogu poole. Pöördumises nõutakse riikliku vägivalla lõpetamist "õigusjärgselt omanikustatud riigimajade seadusjärgsete üürnike suhtes".
üürnike ühendused on seisukohal, et omandireformi aluste seadust tuleb muuta, sest omandireformi teostamine toimub ühtede arvel teiste kasuks ning on seega kuritegelik. ühtlasi rikkuvat omandireform inimõigusi, Euroopa õiguspõhimõtteid ja laostavat riiki.
üürnikud on seisukohal, et reformid diskrimineerivad valdava osa Eesti elanike õigust eluasemele, kodule ja varale. ühendus leiab, et ebaõiglusele on vaja osutada omaalgatuslikku vastupanu ühistegevuse ja leppimatusega.
üürnikele valmistab peavalu tähtaeg 1. juuli 1997, mis võib nende hinnangul saada uue küüditamise alguseks. Riigikogu peaks kehtestama eluasemekulude ja üüri piirmäärad. Maja tagasi saanud omanik peaks tasuma riigile ja üürnikule vahepealsel ajal eluaseme korrashoiuks tehtud kulutused.
Piketil osalenud Tiiu (62) elab Kadrioru kolmekordses puumajas, mis tagastati omaniku järeltulijale kaks aastat tagasi. "Sellest ajast on üür järjest tõusnud, omanik pole maja korrastamiseks midagi teinud," rääkis ta. "Vannitoas toru lekib, maja välisuks on katki," kirjeldas naine oma elamistingimusi.
Tiiu on pensionär ja maksab oma umbes tuhandekroonisest kuusissetulekust umbes 700 krooni üüri. Tiiu kasutuses on kolm tuba ja köök, mis on naabriga ühine. Umbes 300 krooni kuus saab ta oma alkohoolikust pojalt. "Midagi osta küll ei saa, käin juba prügikastides tuulamas," kirjeldas naine. "Kui nii edasi läheb, sunnib Eesti riik mind kerjama."
"Ma ei tea, mis juhtub järgmise aasta juulis, kas tõstetakse puu alla. Kuhu kaovad need korterid, kust venelased on ära sõitnud? Tiit Made oli just telekas, ütles, et aitab küll, üürid tuleb vabaks lasta. On ikka ülbe mees!"
Tiiu on aastaid töötanud tehases meistrina. Ta on valmistanud muuhulgas plekist konservikarpe ja teinud muud kunstkäsitööd, nagu ta ise ütleb. "Eluaeg olen ausat tööd teinud, milles ma süüdi olen, et mind kuuse alla tõstetakse? Praegu on nii, et poliitikud ja igasugu asjamehed ostavad vanalinna kortereid, aga tõsine tööinimene ei saa midagi. Mina ei saa eputada kõrghariduse ja ärivaimuga."
Piketist võtsid osa Pärnu, Viljandi, Haapsalu ja Tartu üürnike ühendused, piketti toetasid Keskerakond ja Demokraatlik Tööerakond.
Meeleavaldajatega kohtusid justiitsminister Paul Varul, siseminister Märt Rask, majandusminister Andres Lipstok, peaministri erasekretär Sirje Endre ning Riigikogu liikmed Vello Pohla ja Aino Runge.
Ministrid tunnistasid piketeerijatele, et omandireform on paljude suhtes ebaõiglane. Samas kinnitasid nad, et paratamatult ei saa omandireform kõiki ühtviisi rahuldada ega anda lihtsaid reegleid.
Ministrid kinnitasid, et valitsus valmistub Riigikogule esitama omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu ja elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Parimal juhul jõuaks Riigikogu need enne suvepuhkust vastu võtta.
Piketeerijad olid juba enam-vähem laiali läinud, kui Lossiplatsi servas toetas end kollasest raudtorust teepiirdele kolm üürnikku. Kolmik vestles omanike alatusest ja üürnike raskest elust. Möödasõitvatele AAA numbrimärgiga autodele näidati näpuga ja kommenteeriti: näe, kus nolk uhke auto roolis või 041 - see nüüd sõidab siin edasi-tagasi.
üürnikud kogunevad Toompeale taas 4. juunil.
MARIKA MILVE
