Uus ajastu Danske pangas: pool aastat ametis olnud nõukogu esimees peab heastama endiste juhtide kasumijanu kahju

 (5)
Danske panga nõukogu esimees Karsten Dybvad
Danske panga nõukogu esimees Karsten DybvadFoto: RITZAU SCANPIX, REUTERS/Scanpix

Danske panga pool aastat ametis olnud nõukogu juhil Karsten Dvbvadil pole mingit kavatsust jätkata tema eelkäijate juhtimispoliitikaga, mille keskmeks oli aastaid kasumi tagaajamine. Ka jagub tal endise juhtkonna vastu ohtralt kriitikat just seetõttu, et kasumiihaluses muutus vastutuse küsimus teisejärguliseks.

Maailma ühe suurima rahapesuskandaali keskmesse sattunud Danske panga mullu detsembris ametisse nimetatud 62-aastasel nõukogu esimehel Karsten Dybvadil on väga selge nägemus, mida pank peab tegema, et tekkinud olukorrast välja tulla, kirjutab Berlingske.

Samal ajal ei hoia ta tagasi kriitikat panga endiste juhtide, tegevjuhi Thomas Borgeni ja nõukogu esimehe Ole Anderseni aadressil, kuna nad otsustasid seada panga lühiajalised kasuminumbrid kõrgemale kui pikaajalised strateegilised eesmärgid.

Asju on vaja teha teisiti

Oma esimeses pikemas meediaintervjuus ütleb Dybvad, et asju on vaja hakata teistmoodi ajama ja tal on ka plaan, kuidas seda teha – kuidas Taani suurim pank saaks eelmise aasta septembris kulminatsioonini jõudnud rahapesuskandaalist välja tulla.

Kõigepealt distantseerib uus nõukogu juht end panga aastaid kestnud poliitikast, mille kohaselt peaks panga aktsionäride aastane kasumitootlus olema 12 kuni 12,5 protsenti. Kuigi pank jõudis sellega enne rahapesuskandaali lahvatamist rekordiliste majandustulemusteni, jäeti selle kõrval hooletusse tulevikku investeerimine, leiab Dybvad.

Seotud lood:

Seega ei sea ta mitte mingit sarnast eesmärki. Pank tühistas selle poliitika 2018. aasta alguses. „Meil ei ole enam eesmärki, mille kohaselt me peame tagama kindlaks määratud kasumitootluse, nagu oli varem. Selle seadmine tähendaks seda, et sa ei võta arvesse majanduse tsüklilisust ja finantssektoris toimuvaid muudatusi,” põhjendas ta.

Hoolimata rahapesuskandaalist usub Dybvad, et Danske pangal on tugev turupositsioon, kus konkurendid ei saa palju halba teha. Küll aga peab Taani suurim pank investeerima nüüd rohkem raha oma töötajatesse ning rahapesu tuvastuse süsteemidesse. „Me peame täiendavalt pingutama ja seda me ka teeme,” kinnitas ta.

Turvalisus jäi tähelepanuta

Dybvad leiab, et tema eelkäijad ei teinud piisavalt investeeringuid, et tagada panga rahapesu vastaste meetmete toimimine. Küsimuse peale, kas Danske panga endised juhid on käitunud liiga lühinägelikult, ütleb panga nõukogu esimees, et ta ei kirjeldaks olukorda päris selliste sõnadega, kuid on ilmne, et üht suurt organisatsiooni juhtides tuleb leida tasakaal erinevate eesmärkide vahel.

„Taanis on tohutult palju energiat pandud digitaliseerimisele. Me oleme seetõttu maailma edetabelites esirinnas, sest me suudame näha võimalusi, kuidas kasutada seda teenuste kvaliteedi parandamiseks ja kodanike paremaks teenindamiseks. Selle kõrval pole aga ei pangad ega avalik sektor pannud piisavalt palju rõhku turvalisusele,” selgitas Dybvad.

Danske panga uute rahapesu tuvastussüsteemide puhul on aga turvalisus integreeritud osa süsteemist. „Kui me vaatame, mis siin toimunud on, siis me oleme suutnud oma süsteeme oluliselt parandada, ka oleme oma töötajaid parimini harinud,” rääkis panga nõukogu juht.

Üks asi, millele aga Danske pank Dybvad käe all kindlaks jäänud, on ambitsioon kuuluda kolme kõige kasumliku Skandinaavia panga hulka. „Meie eesmärk on olla parimate hulgas. Mul pole mitte mingisugust kahtlust, et me suudame jõuda kolme kõige kasumlikuma Põhjamaa panga hulka,” lausus ta.

Samas tuleb arvestada sellega, et siin konkureerib Danske Rootsi pankadega, kelle väärtusele pole rahapesuskandaal sellist mõju avaldanud nagu Danskele, kes on viimase kahe aastaga kaotanud pool oma väärtusest. Ka hääletavad panga Taani kliendid jalgadega. Selle aasta esimese kvartalis lahkus pangast 8500 klienti, aasta tagasi sama ajaga 9000 klienti.

Klientide arv enim kasvanud Rootsis

Dybvad usub, et pank suudab sellele liikumisele piiri panna. „Rõõm on märkida, et selle kõrval on meie klientide arv kasvanud teistes Põhjamaades. Iseäranis Rootsis on meil suur kasv olnud,” lausus Danske panga nõukogu juht. Küll aga tõdeb ta, et usalduse taastamine võib võtta aastaid nagu ka erinevates riikides toimuvad kriminaaluurimised.

Loe veel

Karsten Dybvad sai Danske panga nõukogu esimeheks mullu detsembris, kui panga suurosanikud, Maerskide äriperekond otsustas senise nõukogu esimehe Ole Anderseni teenetest loobuda. Enne seda oli ametist lahkunud ka panga pikaajaline tegevjuht Thomas Borgen, kellele mantlipärija leidmine võttis üsna palju aega.

Alles selle aasta mai alguses määrati hollandlane Chris Vogelzang uueks tegevjuhiks. Ta alustab tööd eelolevast esmaspäevast, 3. juunist.