Eelmise aasta lõpp kujunes Rail Balticule kriitiliseks, sest oma karismaga lätlaste ja eestlaste südamed võitnud Baiba Rubesa, projekti juht, kritiseeris teravalt nii selle aeglast edenemist kui ka organisatsiooni toimimist. Mida teie nende kriitikanoolte kohta arvate?


Ma võin kahtlusteta öelda, et sellise mahuga projekt on suur ja keeruline kompleks. Tuleb aru saada, et tegemist on ebatavalise rahvusvahelise ettevõtmisega, kus kolm Balti riiki – tulevikus loodetavasti ka Soome – on sama eesmärgi nimel jõud ühendanud.

Rubesa juhtis tähelepanu olulistele hilinemistele eesmärkide saavutamises. Kuidas suudetakse Rail Baltic siiski õigel ajal valmis ehitada?


Me hoiame, nagu Soomes on tavaks öelda, auru üleval ja teeme endiselt kõik, et raudtee valmiks 2026. aastaks. Nii suurtes projektides on alati riske, mida ei saa ignoreerida. Tähtaegadest kinnipidamine on üks risk. See tähendab, et me peame oma töös mitut asja, nagu näiteks projekteerimistööd, tegema ehitamisega samal ajal.

Mis on praegu Rail Balticu juhtimises ja teostamises kõige kriitilisemad kohad?


Rail Baltic elab praegu justkui kuldajastus, sest kõik kolm Balti riiki toetavad seda projekti täielikult ning Soome ja Poola valmistuvad liituma.

Kõige tõsisem töö käib praegu maade ostmisega ja projekteerimisega. 2020.–2021. aastal peame valmis saama kõik olulisemad projekteerimistööd ja alustama igas Balti riigis ehitustöid. Samal ajal peame olema usaldusväärsed nii kohalike inimeste kui ka Euroopa Komisjoni silmis, et tagada järgmise etapi finantseerimine.

Me peame lõpule viima pooleliolevad uuringud ning samuti raudtee opereerimiskava, äriplaani ja taristu haldamise kava. Samuti vajab tähelepanu riikide koostöö, sest meiega ühineb Soome. Projekt peab edasi liikuma seatud tähtaegade järgi.