Uus kord: mõned laenu- ja liisingupakkujad pidid tegevusloa saamiseks väga palju pingutama
„Kohati pidid krediidiandjad väga palju pingutama,“ ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
Ta rääkis pressikonverentsil, et kohati pidid litsentsi taotlejad alustama nullilähedasest olukorrast. Probleeme oli klientide maksevõime hindamisega. Kohati vahetasid taotlejad välja juhte.
Eilsest tegevusluba nõudev krediidiandjate ja vahendajate seadus (KAVS) loodi 2014. seetõttu, et eraõiguslikud lahendid ei toonud soovitud tagajärgi.
„Valdava osa tarbijakrediidituru ühetaoline reguleerimine ja turuosaliste üle järelevalve tegemine on eelduseks ausale konkurentsile, laenuandjate õiguspärasele tegutsemisele ja paremale laenuvõtjate kaitsele, kus laenu ei saa inimesed, kes seda eos ei ole võimelised teenindama. Samas on selge, et uus raamistik ei ole võluvits kõikide võimalike kerkivate erimeelsuste ärahoidmiseks laenuvõtjate ja –andjate suhetes,“ rääkis finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.
Kui varem oli laenuandjal risk, kus laenuvõitjal on võimekus minna tema vastu kohtusse, siis nüüd on võimaliku ebaseadusliku tegevuse korral tuleb finantsinspektsioonile aru anda ja riskitakse tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.
Finantsinspektsioon tegeleb ettevõtte organisatsiooni, mitte üksikjuhtumite lahendamisega, milline pädevus on kohtutel ja teadud ulatuses ka tarbijakaitseametil.
Kokku on finantsinspektsioonile esitatud 70 tegevusloa taotlust, millest õigeaegselt esitati 13 taotlust. Kokku on väljastatud 27 tegevusluba. Puudulike materjalide tõttu on jäetud läbi vaatamata 10 taotlust, tagasi on võetud 1 taotlus.
Pankadevälise tarbimiskrediidi turu suuruseks on laenujäägi järgi umbes 200 miljonit eurot ning tegevusloa saanud 27 tegevloa saanut katavad ära umbes 80% tarbijakrediidi koguportfellist. Hetkel on veel töös 32 taotlust.
Alates 21. märtsist on Eestis tegutsevad krediidiandjad allutatud finantsinspektsiooni järelevalve alla ning teenusepakkujad peavad omama kas krediidiasutuse või krediidiandja ja vahendaja tegevusluba. Ilma tegevusloata laenude väljastamine ja vahendamine ei ole lubatud. Ettevõtjad, kes peale 21. märtsi uusi laene ei plaani väljastada, ei ole tegevusloa taotlemine vajalik ning neil on võimalus oma olemasolevad lepingud ilma tegevusluba omamata lõpuni teenindada.
Tegevusloa- ja järelevalvemenetluse käigus hindab finantsinspektsioon muuhulgas krediidiandja ja –vahendaja organisatsiooni ülesehitust ja rahastamismudelit, vastutusalade määramist, krediidiandja aruandlust ja selle läbipaistvust, olulist osalust omavate isikute ning juhtide sobivust ning oskusi, samuti sisereeglite asjakohasust ja piisavust, sisekontrolli süsteemide olemasolu ja toimist ning palju muud.
Tegevusloa saanud ettevõtete üle hakkab finantsinspektsioon teostama regulaarset riskipõhist järelevalvet, keskendudes eelkõige vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise seirele. Inspektsioon hakkab laenuandjatelt koguma regulaarselt aruandlust, samuti infot muudatuste kohta protseduurides, juhtorganites ja omanikeringis. Finantsinspektsioon teeb krediidiandjate üle järelevalve teostamisel vajadusel tihedat koostööd prokuratuuri ja tarbijakaitseametiga. Ettevõtjad, kes seaduse nõudeid eiravad, riskivad tegevusloast ilma jäämisega.
