"Lennujaamade viimane sõna," kiidab Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik. "Vanast lennujaamast jäi alles ainult karkass," lisab ta ootesaali klantsivat põrandat sammudega mõõtes. Tänu ohtrale klaasile ja metallile ning heledatele toonidele tundub lennujaam varasemast palju avaram. Ehituse käigus suurenes selle pindala tegelikult vaid 15 protsendi võrra, 14 300 ruutmeetrini.

Soe ja turvaline

"Vana maja oli kogu aeg külm. Üks meiepoolne nõudmine oli, et uuendatud hoone peab sooja pidama," ütleb Loik ja katsub igaks juhuks fuajeepõrandat. "Ei, põrandasoojendust siin vist siiski pole."

Turvameetmedki on uuel tasemel. Hoone keldris on parimate voodrilaudadega üle löödud ruum, mis meenutab soome sauna. "See on hoopis narkokoera jaoks," nendib Loik. "Ülitundliku ninaga looma saab vaid sellises ruumis hoida."

Tollikontrollijate käeulatuses, tumedast klaasist ukse taga on prill-lauaga savipott. "Tolli käsutuses on kaks kuivkäimlat, et saaks narkootikumipakikesi alla neelanud narkokullereid kontrollida. Meil on ka oma vangla - väike trellidega kinnipidamisruum," muheleb lennujaama pealik. Turvaruumid on siiski tühine ja märkamatu osa lennujaamast.

Tavareisijad tunnevad ennast hulga lahedamalt, sest senisele kahele korrusele lisandus ümberehitusega veel üks. Terminalis on eraldi ruumid äriklassi reisijatele ning terrassiga restoran. Tööle hakkavad kaks maksuvaba poodi, bistroo, autorent ja reisibüroo. Hoones on 7 lifti ja kaks elevaatorit. "Puuetega inimestega on samuti arvestatud. Neile on erilift ja -tualetid," rõhutab Loik.

Kolm korda kasvuruumi

Lennujaama ehituse peatöövõtja oli EMV/ABB konsortsium. Mullu augustis alanud ümberehitus läks maksma 351 miljonit krooni. "Tehnika ajab hinna kalliks," ütleb Loik. "Kui varem juhtis lipukestega mees lennuki reisijasilla juurde, siis nüüd teeb seda elektrontabloo."

Uus lennujaam suudab teenindada 1,4 miljonit reisijat aastas, kuni 850 inimest tunnis. Kuigi Tallinna õhusadam on Baltikumi suurim, läbis seda mullu vaid 564 000 reisijat. 1,4 miljonini loodetakse jõuda 10 aasta pärast.


Perrooni testiti Ruslaniga

Ümberehituse käigus rekonstrueeriti ka pool lennujaama perrooni. Eelmisel laupäeval käis Tallinnas tsiviillennunduses kasutatav raskeim lennuk, AN-124 Ruslan. "Meie Boeingud olid selle kõrval üsna pisikesed. Koos kaubaga kaalus AN 500 tonni," ütleb Loik. "Viisime lennuki spetsiaalselt sinna, kus Boeing suvel asfaldist läbi vajus. Uus perroon pidas vastu."

Anti NAULAINEN