Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul likvideerib määrus loodetavasti vanade rehvide käitlussüsteemi senise praktika pinnal tekkinud erinevaid puudusi, teatas BNS.

„Määrus kordab selgelt üle juba tegelikult seadusest tuleneva nõude, mille kohaselt peab tootja kas ise või läbi tootjavastutusorganisatsiooniga liitumise tagama, et kogumispunktid oleksid olemas igas Eesti maakonnas, linnas ja alevis ning teavitama rehvide kasutajaid sellest, kus saab vanarehve tasuta tagastada,“ rääkis Kuurme.

Kuurme sõnul toob uus määrus kaasa ka terve rea täpsustusi, mis on olulised just säästva keskkonnahoiu seisukohalt. „Uudsena sätestatakse, et vanarehvid tuleb koguda lahus muudest jäätmetest,“ lisas Kuurme.

Kuurme pidas oluliseks ka nüüdsest tootjale lasuvat nõuet korraldada vähemalt kord aastas teabekampaania, mis on tagasivõtu süsteemi oluline osa.

„Võib öelda, et nüüdsest on regulatiivne pinnas normaalse ja euroopaliku rehvikogumissüsteemi väljakujunemiseks põhimõtteliselt olemas. Tõsi, samavõrd tõsine murekoht, kus ootame riigilt senisest jõulisemat tegutsemist, seondub järelevalvega seaduste täitmise üle,“ ütles Kuurme.

„Pole saladus, et Eestis on paraku mitmeid rehvide maaletoojaid, kes oma kohustusi korralikult ei täida ja taaskasutusnõuetest kõrvale hiilivad,“ märkis Kuurme.

MTÜ Eesti Rehviliit on rehvide kogumisvõrgustikuga taaskasutusorganisatsioon, mis tegutseb alates 2006.aastast. Nelja aastaga on rehviliit kogunud kokku 26.000 tonni vanu rehve.