Pärast seda, kui pere shiba inu tõugu koer vähki suri, otsustas Dawn Sabins oma 7-aastast poega uue kutsikaga üllatada. 2015. aasta märtsis läks ta San Diego lemmikloomapoodi Inglise buldogi otsima. Poest lahkus ta kuldse retriiveriga.

See ei tunduńudki imelik, kuigi 2400 dollarit (2250 eurot) oli rohkem, kui ta kulutada oli kavatsenud. Hämmastav osa järgnes mõne nädala pärast, kui nad abikaasaga oma krediitkaardiarveid vaadates avastasid, et arvelt oli läinud 5800 dollarit (5437 eurot) täiesti tundmatule firmale.

Asja uurides selgus, et ei ostnud koera mitte lemmikloompoelt, vaid firmalt Wags Lending. Vähe sellest, selgus, et tegelikult ei kuulugi Tuckeri nime saanud kutsikas mitte nende perele, vaid nad liisisid teda.

Ise sellest aru saamata oli Sabins nõustunud veel 34 igakuise 156,06 dollari suuruse liisingumaksega. Pärast nende tasumist oli neil õigus koer välja osta. Kui makseid ei tasu, on liisingfirmal õigus kutsikas ära võtta.

Kui Sabinsid oleksid maksed lõpuni tasunud, oleks see tähendanud enam kui 70% aastaintressi- seda on kaks korda rohkem kui krediitkaardifirmad tavaliselt sisse kasseerivad.
Sabinsid otsustasid, et koer neile siiski ei sobi, müüsid ta 500 dollari eest kohalikule treenerile ning lõpetasid igakuiste maksete tasumise. Järgmised 1,5 aastat veetis Dawn veebikirjavahetust pidades ning asju selgitades.

Ta ei olnud ainuke, kellega selline asi juhtus.
Ka teised ostjad on hädas. Nii kirjutas üks klienti tarbijakaitsele, et ei saa maksta 5000 dollarit tegelikult vaid 2000 maksva kutsika eest.
Jacksonwille’i kassiarmastaja kirjeldas, kuidas ta ostis kassipoja 1700 dollari eest, kuid hiljem avastas end 32-kuiste 129-dollariste liisingmaksete võrgus, mis looma hinna 4100 dollarini kergitasid.

Miks aga paeks keegi lemmikloomapoest ostmise asemele selle äkki hoopis liisingusse võtma?
Sellepärast, et koerad võivad olla kallid ning on võimalik, et korraga ei suudeta kogu summat tasuda, küll aga soovitakse loom kohe poest koju viia. See ongi 36-aastase investeerimisfirmas karjääri teinud mehe äriidee.

„Olen kindel, et 10 aasta pärast on suurem osa asju liisitud,“ kinnitas Wags Lendingu teenust pakkuva Bristlecone Holdingsi juhatuse esimees Dusty Wunderlich.
Ta mõtles Wags Lendingu välja 2013. aastal, aga seejärel kasutas koduloomade äriliisingut terve rea teiste liisingute loomiseks: mööbel, pulmakleidid, kuuldeaparaadid.
Aastaga oli firmal 66 000 liisinglepingut enam kui 100 miljoni dollari eest.

Korra mõtles ta välja plaani liisida farmeritele piimakarja ning plaanis matuseteenuste liisingut.

„Meile meeldivad nišid, kus on tegemist emotsionaalsete klientidega,“ kinnitas ta.

Wunderlichi sõnul on nende lepingud selged ja läbipaistavad, kuid probleemid tekivad sellest, et müüjad ei selgita nende tingimusi piisavalt.
„Kui klient tunneb end petetuna, oleme valmis vastu tulema ning leiame võimaluse lepingu lõpetamiseks,“ lisas ta.