Täna avaldasid rahvusvaheline toimetajate katusorganisatsioon ICIJ, Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung ja nende koostööpartnerid uue lekkinud andmebaasi. Leke on pärit Bahama äriregistrist ja sisaldab andmeid firmade kohta, millest vanimad on registreeritud 1990. aastal ja uusimad tänavu.

Bahama leke on vähem detailne kui Panama paberid ehk Mossack Fonseca asjaajajafirmast lekkinud andmebaas, kus muu hulgas oli ka firmade ja klientide vaheline suhtlus ning eri tüüpi dokumentide koopiad. Bahama paberitest selguvad küll firmadega seotud isikute nimed, kuid nende rolli on raskem määratleda.

Kõige raskekaalulisem nimi Bahama paberites on praegu 75-aastane hollandlanna Neelie Kroes, Euroopa Liidu konkurentsivolinik aastatel 2004-2010. Lekke dokumentidest selgub, et Kroes oli enne ELi ühe mõjukama ametiposti pidamist ja ka selle pidamise ajal, täpsemalt aastatel 2000-2009 Bahamas registreeritud firma Mint Holdings Ltd direktor.

Hollandi ajalehtede ja Guardiani ajakirjanike pärimistele vastates tunnistas Kroes, et ei avaldanud konkurentsivolinikuna tööle asumisel oma seotust maksuparadiisis registreeritud firmaga. Ehkki ELi reeglite kohaselt peavad kõik volinikud deklareerima oma kõik majandushuvid ja seotuse ettevõtetega kuni kümme aastat varasemast ajast.

Mint Holdingsi teine juht oli Kroesiga samal ajal ning oli veel ka mullu Jordaania ärimees Amin Badr-El-Din. Badr-El-Din tegeles relvaäri ja sealt tuleva kasumi investeerimisega Araabia Ühendemiraatidesse. Teiste hulgas tegi jordaanlane äri ka Lockheed Martiniga, kelle lobitöötaja Kroes Brüsselis mõnda aega oli.

Konkurentsivolinikuna oli "Steely-Neelie" hüüdnime all tuntud Kroes suur monopolidelammutaja; tema ametiajal kirjutas Euroopa Komisjon välja rekordarvu trahve. Ometigi kritiseeris Kroes nüüd hiljutist komisjoni otsust Apple'lt Iirimaa kasuks 13 miljardit dollarit maksmata makse sisse nõuda. Praegu on Kroes Bank of America Merrill Lynchi ning Uberi direktorite nõukogus.

Badr-El-Dini ja Kroesi juristide selgituse kohaselt pidi Mint Holdings investeerima miljardeid energeetikasse, peamiselt praeguseks pankrotistunud ettevõttesse Enron. Badr-El-Dini esindaja teatel pidi ettevõttest saama suur gaasifirma, kes oleks nafta- ja kivisöeturul kaarte seganud ning Venemaa gaasimonopoli lõhkunud. Aastal 2000 selgus aga, et projektist asja ei saa ja firma pandi riiulile.