Viie aasta perspektiivis täielikult avaneval elektriturul on see kodumaise toodangu konkurentsivõime tagamiseks hädavajalik, kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel. Investeering on mahukas — 400 MW võimsusega ploki ehitamise hinnaks pakuvad eri tootjad umbes 15 miljardit krooni, mis eeldab riigipoolse abiskeemi väljatöötamist.

“Eestil peavad oma jaamad olema,” rõhutab Kisel. Uus jaam kulutaks senisest vähem kütust ja paiskaks õhku oluliselt vähem CO2. Ühtlasi teenib riik heitmekaubandusest piisavalt tulu, et investeeringuks võetav laen hoolimata miljardikroonisest aastasest maksekoormusest 15– 20 aastaga kustutada. “See on ka lahendus, mida Euroopa Komisjon meile pakub,” räägib Kisel. Olemasolevad vanad Narva elektrijaamad tuleb tema sõnul reservi tarbeks siiski rekonstrueerida, osaliselt aga lõplikult sulgeda.

Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul mõjutab diskussiooni kahe võimaluse vahel kindlasti süsinikdioksiidiga kauplemine Euroopas. “Kumbki stsenaarium ei välista teist,” tunnistab Liive.

Eesti Energia nõukogu liige, reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi näeb esimese stsenaariumina katelde rekonstrueerimist. Tulevikuinvesteeringute jaoks oleks tema sõnul väga oluline energiafirma omakapitali suurendamine. “Ettevõtte börsileminek on väga reaalne,” räägib Ligi. “Tuleb ainult murda poliitilised foobiad ja selgitada avalikkusele asja.”

Turgude avanemist silmas pidades näeb ministeeriumi energeetika arengukava ette nii Eesti Energia kui ka Eesti Gaasi võrguettevõtete täielikku riigi omandisse võtmist. Mõlemal juhul on eesmärgiks võrguettevõtete müügifirmadest sõltumatuse kindlustamine, energiakontserni puhul on asi aga tunduvalt pakilisem elektrituru täieliku avanemise tõttu juba viie aasta pärast.

Põhjendatud elektrihinna tagamiseks näevad plaanid Eesti Päevalehe andmeil konkureerivatele elektritootjatele ette alla 50-protsendilise turuosa. Ridade vahelt lugedes tähendaks see aga Eesti Energia turuosa vähenemist kahe aasta taguse ajaga võrreldes enam kui poole võrra.

Ligi on arvu kuuldes hämmingus: “See võib olla unistus või siht, aga administratiivselt sellist meedet ette ei kujuta.” Liive hinnangul eeldab selline nõue turu täpsemat defineerimist: “Peale Eesti on veel Soome, Läti ja Leedu.”

Põlevkivi osakaal Eesti sisemaises energiabilansis on olnud seni jõudsalt üle poole — energiaeksporti arvestamata moodustas põlevkivi 2005. aastal energianõudlusest üle 55%.

Arengukava meetmed näevad energiavarustuse kaudu ette selle vähendamist alla kolmandiku, teiste energialiikide osa energiabilansis jääks aga igaühel viiendiku piiridesse.

Aastaks 2015 peaksid põlevkivi kaevandamismahud langema veerandi jagu 15 miljoni tonnini aastas, võimaliku tuumajaama rajamisel edaspidi veelgi enam. Selle kõrval peetakse oluliseks ka põlevkivituha taaskasutuse osakaalu suurendamist kuni kolm korda.

Taastuvenergia osakaalu olulisest kasvust hoolimata on varustuskindluse tagamise nimel kavas siiski ka edasine põlevkivitööstuse arendamine, millele viitab selge plaan uue 400 MW võimsusega energiaploki rajamiseks.

Eesti Energia kui suurima kodumaise energiafirma elektrimüügi turuosa langemist alla poole on ettevõtte juhatuse esimehe Sandor Liive hinnangul raske ette kujutada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel räägib, et huvilisi turule sisenemiseks on juba praegu piisavalt. “Praegu on Eestis registreeritud neli bilansihaldurit, peale Eesti Energia ka Baltic Energy Partners, Nordic Power ja Latvenergo.“

Teiste Balti- ja Põhjamaade konkurentide lisandudes sööb see paratamatult ka Eesti Energia turuosa, kuivõrd ainuüksi Soomes on Kiseli näitel juba sadakond bilansihaldurit. Siiski hindab ta meie energiafirma positsioone Põhjamaades tugevaks. “Määravaks saavad hind ja kogupakett, mida tarbijale pakutakse.“

Energiasüsteemi halduriks oleva OÜ Põhivõrk riigi omandisse võtmine ei ole Kiseli sõnul Euroopast täielikult ette määratud, kuid on Eesti puhul pakutud alternatiivist mõistlikum: “Kontserni koosseisu jäämisel on seatud hulgaliselt nõudmisi näiteks juhatuse liikmetele.”

Ühtaegu peab põhivõrgu ettevõte käsitlema kõiki turuosalisi võrdselt, kontserni koosseisu kuuluva süsteemihalduri puhul jääb aga alati mõjutatavuse risk. Sõltuvuse vähendamine on Kiseli sõnul seatud arengukavas eesmärgiks ka gaasituru käsitlemisel.