Uus rauaaeg koputab Eesti uksele
?Proua, kas te soovite müüa oma vana panni hea hinnaga,? küsib valge särgi ja lipsuga kaubareisija.
?Kahjuks mitte, noormees,? vastab kookus vanaproua. ?Eile käis siin üks kena härra ja ostis ära nii panni kui ka Pätsi-aegse pliidiraua.?
Selline kahekõne võib muutuda tavapäraseks, sest juhtivad vanaraua kokkuostjad avavad peaaegu iga kuu mõne uue kogumisplatsi.
Rootsist sihib Eestit Põhjamaade juhtiv töötlemise ja keskkonnateenuste ettevõte Stena Metall, kelle oodatav tulek võib siinse turu mahu Venemaalt pärit transiidiga kahekordistada.
Konkurendid murravad pead, kas Stena kavatseb rajada või üles osta tegutseva vanaraua kogumise platside võrgu ehk hakkab Eestist läbi vedama Venemaalt pärit vanarauda.
Vanaraua laoplatse, millest igaüks läheb maksma vähemalt kuus miljonit krooni, rajatakse kolmel põhjusel. Esiteks võimsa Stenaga suudab siseturul rinda pista üksnes arenenud teenindusvõrguga ettevõte. Teiseks võib arvestada rootslaste huviga siinne võrk ära osta. Kolmandaks, kui Stena Eesti siseturul osalema ei kipu, langeb täna laiendamisinvesteeringutelt kokku hoidnud ettevõte tõenäoliselt mängust välja.
Varustab Rootsit
Rootslaste tulek osutub võimalikuks, kui nad leiavad allika vähemalt 100 000 tonni vanaraua töötlemiseks.
Stena Metall on võimas firma, varustab toorainega kogu Rootsi terasetööstust. Ettevõte tegutseb üheksas ärivaldkonnas, millest esikohal seisab vanaraua kokkuostmine Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Poolas ja Venemaal.
Samal ajal töötleb ettevõte Põhjamaades ja Poolas ümber ka vanapaberit ning elektroonikat ning keemiatööstuse jäätmeid. Terase ja metallurgitööstuse toodetega kauplemise kõrval osutab ettevõte ka laevadele kütuse punkerdamise teenust.
Stena Metall kuulub Olssonite perekonnale koos laevanduse, kinnisvara ja naftapuurimise ettevõtetega. Stena esindused ümbritsevad Balti riike Poolast ja Venemaalt. Ettevõtte Baltikumi projektide juht Pekka Kunnari istub Helsingis ja vastab kõikidele küsimustele lahkelt: ?Vabandage. Ei saa kommenteerida.?
Rootslased veavad praegu Venemaal kogutud materjali välja läbi Peterburi sadama, mis koguste suurenedes ähvardab kinni kiiluda. Stena võimalikud äripartnerid Tallinna Sadam ja Sillamäe Sadam kinnitavad samas, et nendega pole viikingid veel läbirääkimisi alustanud.
Eestlased annavad tuld
Maailma suurimaid vanaraua töötlusfirmasid Kuusakoski kasvatab oma vastuvõtupunktide arvu Eestis seitsmelt üheteistkümnele. Ta on turul selge liider.
?Teeme uued kogumispunktid valmis ja vaatame, kuidas konkurendid reageerivad,? räägib Kuusakoski juhatuse esimees Ilmar Jõgi.
Riikliku metallimonopoli EMEX-i järeltulija Kuusakoski valitseb ligi kahte kolmandikku Eesti ligi 300 000 tonni suurusest aastasest vanarauaturust.
Suuruselt järgmine vanarauakaupmees, BLRT-le kuuluv Refonda ehitab olemasolevale neljale rauaplatsile juurde veel kolm. Refondale kuulub hinnanguliselt kuni kolmandik vanarauaturust.
?Praegu tuleb investeerida selleks, et püsima jääda,? ütleb Refonda juht Mark Berman. ?Kasumi teenimise võimalus vanametalli äris jääb järgmisel viiel kuni seitsmel aastal tagaplaanile.?
Marki isale Fjodor Bermanile kuuluv Balti laevaremonditehas müüb oma tootmisjäägid Refondale. Kuid neid koguneb vaid paari protsendi jagu ettevõtte tootmismahust, mistõttu tuleb üha rohkem pingutada, et vanaraud üle riigi kokku korjata. Sarnaselt teiste suurte metallifirmadega saadab Refonda oma konteineri kliendi juurde. ?Võidab see, kes suudab klienti paremini teenindada,? tõdeb Berman.
Ent tuld antakse vanarauaturul veel ühest kahurist. Paar kuud tagasi asutas Eesti tuntumaid metalli importööre Viktor Levada samuti vanarauaettevõtte BaltFer.
?Tahame kokku korjata iga viimase kui metalliga seotud sendi,? lausub BaltFeri juhatuse esimees Vadim Martinov ambitsioonikalt.
Eestis asutatakse lähiajal mitmeid metallitöötlemisettevõt-teid Euroopa Liidu allhangete täitmiseks, mis suurendab senist vanametalli kogust, väidab ta.
Samuti asutas Levada senise metallitsehhi asemele aktsiaseltsi Levadia Contractor, mille tegevusest jääb üle kuhjade viisi vanarauda. Samuti lõhub BaltFer ühe tegevussuunana vanadest paneelidest armatuuri välja.
Kuu aega tagasi alustas Läti juhtiv vanarauaettevõte Tolmets kogumisplatsi rajamist Tartusse. Juba varem Pärnus Tolmetexi nime all kanda kinnitanud ettevõte varustab Baltikumi ainukest Liepaja metallurgiatehast.
Tartu servas Tallinna maantee ääres hakkab Tolmet Eesti tööle juba tänavu sügisel, kinnitab ettevõtte juhataja Urmas Sugasepp. ?Sätin pressid ja giljotiinid valmis, et märguande peale tööle hakata,? räägib Sugasepp. ?Minu baas on mõeldud vanaraua kogumiseks üksnes Eesti turult.?
Sugasepa sõnul tegeles ta enne lätlaste teenistusse asumist iseseisvalt väikesemahulise vanaraua äriga. Liepaja tehas toodab aastas ligi pool miljonit tonni terast, kuid investeerib tänavu mahu suurendamiseks kuni 800 000 tonni.
Küünarnukid aetakse laiali
Seni pole Eesti vanarauapõllul ohtlikult kitsaks läinud, sest konkureerivate ettevõtete turundusvõtted tunduvad pigem ettevaatlikud.
Küünarnukid aetakse küll laiali, kuid otse varba peale astumist välditakse. Näiteks väikeses Rakveres võistlevad klientide pärast nii Kuusakoski kui ka Refonda kogumisplats, kuigi külluslikku lõikust jätkuks seal üksnes ühele suurele. Samuti konkureerivad suuremate vanarauaettevõtete platsid Pärnus, Tartus ja Tallinnas.
Samal ajal ostab Kuusakoski meelsasti Refondalt ära metalli, mille töötlemisega väiksem ettevõte vajalike seadmete puudumisel toime ei tule.
Kuid asjaolu, et Liepaja metallurgiatehase varustajad on asutanud Eestisse lausa kaks ettevõtet, viitab, et varsti võetakse siin arvele iga roostes nael.
Venemaa pakub vanarauda
?? Eestist võib ripakil vanarauda leida tikutulega.
?? Senise turumahu püsimisele viitab üksnes iga-aastane paarisaja tuhande tonnine metalli import Eesti tellijatele seadmete ja konstruktsioonide valmistamiseks.
?? Eesti vanarauaäri hakkab kasvatama investeerimisbuum Venemaal. Kui varem viskasid Venemaa metallitöötlemisettevõtted ohtralt praagiks tunnistatud tooteid lihtsalt prügimäele, siis nüüd on järg käes nende ettevõtete endi käes. Tootmisbaasi uuendamiseks vanad hooned lammutatakse ning nendest saadava vanaraua müügiga kaetakse osalistelt uue rajamiseks tehtav investeering.
?? Venemaa toitis Eesti metalliäri kümmekond aastat tagasi, kui idanaabri vanarauakoormad tõstsid meid üheks juhtivaks metallieksportööriks.
?? Metalliäri sai taimelavaks Eesti allilmale, kes korraldasid suurte kaubakoguste liikumist Venemaalt, kuid ka pisisulidele, kes varastasid kaevuluuke ja elektrikaableid.
?? Seitse aastat tagasi, kui riik vabastas metalli ekspordi oma monopolist, kinnitas riigiettevõtte EMEX kunagine juht Robert Lepikson, et alates 1993. aastast monopoolsele riigifirmale müüs metalli peaaegu kogu Eesti allilm.
