Erik Laidvee viibib kolmapäevast laupäevani kaks korda aastas toimuva Raudteede Nõukogu koosviibimisel Moskvas ning kinnitas Ärilehele, et tõstatab Eesti Raudteele olulisi teemasid. Nii soovib Laidvee Venemaa Raudteede juhtkonnalt-ametiisikutelt pärida igakuiste kaubaveoplaanide kohta, mis on Eesti suunal täielikult kokku kuivanud. Praegu sõidab päevas Eestisse ca 3-4 rongi.

Nö sümboolselt vaid mõne kaubarongi siia liigutamine on kestnud pärast 2016. aasta aprilli, kui Venemaa teatas Eesti suunal transiidi vähendamisest poole võrra ehk 12 rongilt kuuele ning pärast langes see number veelgi.

Kauba liigutamine nagu hotelli broneerimine

Kuid Laidveel on plaan. Nimelt soovib pikalt Transiidikeskust juhtinud tippjuht rakendada raudteel/kaubavedudel sisuliselt sama "pakkumiste süsteemi", mida prooviti ka Transiidikeskuses ja see tähendab, et kauba omanikule tehakse ühispakkumine kõikide osapoolte poolt, kes kauba liigutamise pikal teekonnal osalevad.

„Põhi-lõuna suund on peamine, kus ma tahaks ühist müüki teha. Üks viga, mis me teinud oleme nii sadamas kui raudteel, on see, et müüakse enda teenust. Aga klient tahab kogu tarneahela teenust. Ta tahab kaupa Moskvast Shanghaisse teatud ajaga. Kui talle öelda, et Eesti Raudtee hind Narvast Muugale on selline ja aeg selline, siis teda see ei huvita, sest mis ülejäänu teekonnast saab?" rääkis Laidvee.

"Koostöö peab algama lähtekohast kuni sihtkohani ja kõik logistilise keti osapooled peavad olema kaasatud ühismüügi lepingusse. Transiidikeskuses me oleme seda korra proovinud (kolm aastat tagasi tegi TK näidispakkumise TransRussia messi jaoks Moskvast Shanghaisse konteinerite vedu pakkudes-toim.) ja see töötab. Seda tuleb nüüd täiustada, viia uuele tasemele. Tegelikult peaks need pakkumiste hinnad lausa internetis üleval olema, kaubaveo tellimine võiks toimida umbes nagu hotelli broneerimine läbi interneti. Pakkuda erinevaid suundi ja eri hindu."

Laidvee selgitas, et põhi-lõuna suund tähendabki, et kui näiteks Soomest laevaga kaup siia tuua, siis liiguks see edasi Mustale merele Odessa sadamasse või Vahemerele. "Sealt edasi toimuks jaotus Vahemere riikide vahel või ookeanilaevadega Aasiasse. Meretransport on nagunii odavaim transpordiliik, aga raudtee puhul on ajavõit tähtsaim argument kliendile. Rail Balticu tulekuga saab kaupa isegi otse Saksamaa suunal saata." Selle nädala algul kogunes juba isegi selleteemaline töögrupp.

"Mul on optimismi, et see asi läheb käima. Muidu ma poleks siia tulnud," ütles Laidvee ja kinnitas, et kandideeris omal initsiatiivil Raudtee peadirektoriks (mitte näiteks personaliotsingufirma kutse peale). "Esiteks ma usun et suudame kaubamahtude languse peatada ja suuta olemasolevaid kliente hoida. Ja vaikselt hakata vaatama juurde konteineriteveo suunal uusi pakkumisi. Meil on ka tohutult head sadamad, kellega meil on samuti ühine eesmärk kaubamahtusid taastada."

Laidvee kinnitas, et kui reisijatevedu kasutab praegu vähemalt 2/3 raudtee läbilaskevõimsusest, siis ka praeguse 11-12 miljoni tonni kasvatamine kahekordseks tegelikult reisijatevedu segama kindlasti ei hakka. "Me peame mahte kahekordistama selleks, et plussi jõuda."