See paneb turgu otsima lahendusi, mis tagaks nii energiakindluse kui ka stabiilsema hinna.

Olukord, kus Eesti Energia toodab vähem elektrit kui müüb ehk peab puudujäägi importima, on ajapikku kujunemas ilmselt trendiks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler Timo Tatar ütles, et see sõltub mitmest asjaolust. Eesti energeetika turuolukorra määrab suuresti ära CO2 hinnatase. Kui see on parajasti kõrge - näiteks möödunud aasta viielt-kuuelt eurolt tonnist on see praeguseks tõusnud 27 euroni tonnist -, on selle võrra kõrgem ka põlevkivist toodetud elektri hind. 27-eurose lisaga põlevkivielekter ei ole paraku konkurentsivõimeline, mistõttu pole mõtet seda ka nii palju toota, sest keegi ei osta.

"Seetõttu meie konkurentisvõime järjest väheneb. Aga see ei ole iseenesest midagi ootamatut. Seda, et konkurentsivõime väheneb ja põlevkivil põhinevaid tootmisjaamu pigem suletakse kui avatakse, oleme me ette näinud," ütleb Tatar.

Seetõttu näevad nii energiamajanduse arengukava kui ka kliimapoliitika ette, et põlevkivist toodetakse elektri asemel järjest enam kütteõli.