Uus risk vee-ettevõtete kohal

Riigikohus otsustas, et pärast 1. aprilli 1999 rajatud tehnovõrgud ning pumba- ja alajaamad kuuluvad maaomanikele, kui nende kasutamiseks puudub notariaalne kokkulepe, kirjutab advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legali vandeadvokaat Imbi Jürgen Äripäevas.

Käesoleva aasta 11. oktoobri valguses on ilmselt paljud vee- ja võrguettevõtjad sunnitud ümber hindama oma arusaama tehnorajatiste õiguslikust staatusest.

Ühe Tallinnas asuva pumpla omandiõiguse üle peetud vaidluses tehtud otsus mõjutab kõiki Eesti vee-, elektri-, gaasi-, side- ja soojusvõrguettevõtjaid.

Samuti tasub seda otsust tähele panna kinnisvaraarendajatel ning maaomanikel, kelle kinnistutel võrguettevõtjate torustikud, liinid ja muud tehnorajatised paiknevad.

Siiani on küllaltki levinud ekslik arusaam, et vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, gaasi-, side- ja soojusvõrgud ning nende juurde kuuluvad rajatised nagu näiteks pumplad, alajaamad jms on iseseisvad objektid, mida on võimalik osta, müüa ja omada eraldi sellest maatükist, millel nad asuvad.

Loe pikemalt Äripäevast.