Uus seadus karmistab ettevõtjate karistusi

Enne suvepuhkust riigikokku jõudnud uue karistusseadustiku eelnõu täpsustab, kuidas seaduse vastu patustanud ettevõtjaid karistada.

Eelnõu kümnekordistab näiteks juriidilisele isikule määratava trahvi maksimumsummat, samas saab edaspidi kriminaalkorras karistada vaid neid maksupettureid, kes jätavad riigi sadade tuhandete kroonideta, kirjutab Postimees.

Osal puhkudel loob seadus aga võimaluse kohaldada süüdimõistetule karistusena ka vara konfiskeerimist.

Seaduse järgi saab kriminaalvastutusele võtta alles neid inimesi, kelle maksukuriteo summa ületab 300 000 krooni.

Keerulisemaks, kuid ministeeriumi kinnitusel täpsemaks muutuksid uue seadusega aga ametiseisundi kuritarvitamist ja ametialast lohakust puudutavad sätted.

Raske kuritegu ei ole tulevikus enam automaatselt ka igasugune ilma tegevusloa või litsentsita tegutsemine valdkondades, kus nende olemasolu on nõutav. Eelnõu järgi muutub selline tegutsemine väärteoks ning on kuriteona karistatav vaid ohtlikumatel tegevusaladel nagu näiteks lennundus või meditsiin.

“Väärteo eest on füüsilisele isikule karistusena ette nähtud kuni 18 000-kroonine trahv või arest ning juriidilisele isikule rahatrahv kuni 500 000 krooni,” lausus Laos. “Karistusähvardus on üsna suur ja me ei karda, et ettevõtjad jätaksid mugavusest tegevusloa taotlemata.”

Harju maakohtu esinaise Helve Särgava hinnangul lubab eelnõu hakata kurjategijatesse rangemalt suhtuma. Tema sõnul on vara konfiskeerimine väga range sanktsioon. “Muudatustega läheb õigusemõistmine täpsemaks ja konkreetsemaks.”