Uus seadus tuleb laenajatele veel rohkem appi?

Eesti Päevalehe valduses olev nn võlakaitse eelnõu tööversioon raputaks põhjalikult Eesti laenuturgu. Praegu on laenuhädaliste ainsaks päästerõngaks eraisiku pankrot. Uus eelnõu muudaks eraisiku pankrotiprotsessi pikkust kolmest kuni seitsme aastani praeguse viie asemel.

Lisaks tekiks veel üks päästerõngas: võlgade ümberkujundamine, mis oleks võlgniku suhtes pankrotist leebem. Võlgnik saaks pöörduda kohtusse, kellel oleks õigus kinnitada võlgade ümberkujundamiskava. Seejuures peab võlgnik pakkuma kõigile esemelise tagatiseta võlausaldajatele vähemalt 10 protsendi tasumist võlgadest kolme aasta jooksul ja üldse kokku vähemalt 20 protsendi tasumist, kirjutab

Eesti Päevaleht

.

Teine suurem muudatus puudutab laenu tagatiseks oleva korteri realiseerimist. Kui tagatiseks oleva korteri müügihind on laenusummast madalam, jääb praegu vahe inimese kanda. Edaspidi oleks kohtunikel võlakaitsemenetluse käigus õigus võlgujäädud summat vähendada kuni saja protsendi võrra. See tähendaks, et kahjud jääksid pankade kanda.

Kolmas suur muudatus puudutab inimesi, kelle vastu pank on juba algatanud täitemenetluse ning korteri müüki pannud: alates hetkest, kui võlgnik on esitanud võlakaitsemenetluse algatamiseks kohtule taotluse, täitemenetlus peatub. See tähendab, et pank ei saa tagatiseks olevat korterit maha müüa enne, kui võlgade ümberkujundamise kava on kinnitatud.